Tänavu septembris sai Google juba 20-aastaseks ja selle puhul tegi nii Kantar Media Suurbritannias kui ka Kantar Emor Eestis väikese ülevaate inimeste internetikasutuse arengust sel aastatuhandel.

Minnes tagasi aastasse 2000, mil nutitelefonid, tahvelarvutid ja muud nutividinad olid veel alles algusjärgus, oli ka inimeste internetikasutus üsna väike. Kantar Media andmetel polnud 71 protsenti brittidest mitte kunagi internetti kasutanud (ei tööl ega kodus). Võrdluseks – aastal 2001 polnud Eestis 64 protsenti vastajaist viimase kuue kuu jooksul internetti kasutanud.

Kolme aasta möödudes hüppas internetikasutajate arv Suurbritannias 29 protsendilt juba 57 protsendile, võttes selle lühikese ajaga mittekasutajatelt domineeriva positsiooni üle. Selles osas ei jäänud palju maha ka Eesti, kus aastaks 2003 kasvas internetikasutajate arv 24 protsendilt 45 protsendi peale.

Järgnevate aastate jooksul, kui internet muutus rohkem kättesaadavaks, oli võimalik ka internetikasutajate kohta rohkem teada saada. Aastal 2008 oli juba 75,5 protsenti brittidest  viimase 12 kuu jooksul internetti kasutanud. Esmakordselt veebimaailmaga tutvust teinud britte oli 44 protsenti, mida oli rohkem kui viis aastat enne seda. Eestis oli 2008. aastaks internetikasutajate arv kerkinud juba 69 protsendi peale.

Aastaks 2013 oli internetikasutus Suurbritannia elanikkonnas kasvanud 86 protsendile. Ka Eestis oli internetikasutajate arv kasvanud, olles juba 80 protsenti. Küsimusi veebis kulutatud aja kohta esitati nüüd juba päevade või tundide kohta nädalas, mitte kuus. Sellest tulenevalt sai internetikasutajaid vastavalt tarbimisele segmenteerida: koguni 67 protsenti Eesti internetikasutajaist liigitusid sagedaste kasutajate alla (5–7 päeva ndl), samas keskmisi (1–4 päeva) ja väheseid (harvem kui 1 päev nädalas) kasutajaid oli vastavalt 8 ja 5 protsenti.

Kui visata nüüd pilk käesoleva aasta andmetele, siis on Suurbritannia elanikest viimase 12 kuu jooksul internetti kasutanud 95 protsenti. 2018. aasta andmed näitavad tegelikult, kuidas tarbimine on muutunud: sagedasi internetikasutajaid on rohkem kui keskmisi või väheseid, 40 protsenti Suurbritannia elanikkonnast kasutab internetti rohkem kui 20 tundi nädalas. 73 protsenti kasutajaist on surfanud veebis mobiiltelefoniga ning 54 protsenti tahvelarvutiga. Sülearvuti kaudu kasutab internetti 85 protsenti elanikest – nende hulk on alates aastast 2013 (89%) kahanenud tänu erinevatele kaasaskantavatele vahenditele, mis võimaldavad internetiga ühenduda mis iganes hetkel.

Eestis on viimaste andmete järgi internetikasutajaid 92 protsenti. Sagedasi kasutajaid on samuti rohkem kui keskmisi ja väheseid – 77 protsenti. Neid, kes on internetti kasutanud läbi mobiiltelefoni, on hetkel Eestis 71 protsenti, mis on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Tahvelarvutiga veebis surfajate arv on jäänud 23 protsendi juurde pidama.

Google’i kasutuse ajalugu Eestis vaadates on hästi näha, kuidas see on aastatega kasvanud. Näiteks aastal 2003 oli Google’i keskmine päevane kasutus 62 000 ning Neti.ee puhul 181 000. Käesoleva aasta andmete järgi on aga Google’i keskmine päevane kasutus kümnekordistunud, olles juba 661 000.

Internetikasutuse mõju näeme ka uuringutemaailmas – näiteks on veebiintervjuude arv võrreldes kümne aasta taguse mahuga kasvanud kordades!

Allikad:
Kantar Media
Kantar Emori TNSMetrix+ baasuuring ja TNSAtlas