Järgnevalt refereerin ma 6. aprillil ilmunud Jeremy Toh’i artiklit “13 Things To Know About Tracking on Mobile” ja panen, kus võimalik, väljatoodud faktid Eesti konteksti.

Kõikjal maailmas, nagu ka Eestis, on mobiilsete seadmete (nutitelefonide ja tahvelarvutite koondnimetaja antud kontekstis) hulk ja kasutus järjest kasvav. Nii on nutitelefonis nädala jooksul internetti kasutanute arv kasvanud vaid ühe aastaga 167 tuhandelt inimeselt 403 tuhandele inimesele ja tahvelarvutites nädala jooksul internetti kasutanute hulk tõusnud samal perioodil 77 tuhandelt 216 tuhandele (TNS Emor, Interneti baasuuring 2013 ja 2014). See on hakanud jätma üha suuremat jälge ning kohati ka lünki mõõtmisandmetesse. Probleem on mitmetahuline, sest hõlmab ühelt poolt pidevas muutumises/arenemises olevat ökosüsteemi ja teiselt poolt erinevaid osapooli – nt Apple, kes pidevalt muudavad seda, mida nad oma süsteemides lubavad ja mida mitte.

Järgnevad 13 punkti demonstreerivad nii seda, kuidas interneti mõõtmine üldse töötab, kui ka seda, miks mobiilseid seadmeid on võrreldes klassikalise nn desktop-süsteemidega oluliselt keerukam mõõta.

1. Klassikaliselt kasutatakse interneti mõõtmiseks küpsiseid, väikeseid tekstifaile, mis paigutatakse internetilehekülge külastades kasutuses olevasse brauserisse. Kuna tegemist on tekstifailiga, ei kanna see endaga kaasas viiruseid ega pahavara.

2. Üldplaanis jagunevad küpsised kaheks: esimese ja kolmanda osapoole küpsisteks. Esimesed aitavad sul hõlpsamalt navigeerida läbi erinevate veebilehtede, nt mäletades (ilma sisselogimiseta) ostetud tooteid veebipoes. Kolmanda osapoole küpsised annavad seevastu aimu sellest, milliseid veebilehti, kui sageli jne on antud brauseriga külastatud. Viimaseid kasutavad nii turu-uuringute firmad, saamaks aimu interneti kasutajaskonna käitumisest (sh ka TNS Emor), kui ka reklaamiserverid, mille eesmärgiks on optimeerida reklaamide näitamisarvu maksimaalse katvuse saavutamiseks.

3. Esimese osapoole küpsised tulevad külastatavatelt lehtedelt (nt www.kantaremor.ee), eesmärgiga muuta konkreetsel internetileheküljel navigeerimist lihtsamaks.

4. Kolmanda osapoole küpsised on need, mis ei pärine otseselt külastatavalt lehelt, nt TNS Emori poolt kasutatavast mõõtmissüsteemist (Spring – spring-tns.net), reklaamiserverite poolt paigutatud küpsised, Google Analyticsi ja paljude teiste mõõtmissüsteemide omad.

5. Mobiilne Safari (iOS’i tarkvaral töötavate seadmete vaikimisi määratud brauser) lubab küll esimese osapoole küpsiseid, kuid ei luba kolmanda osapoole küpsiseid. Chrome, Firefox ja Opera lubavad mõlemat tüüpi küpsiseid, kuid kasutaja saab kolmanda osapoole küpsiste vastuvõtmist ise muuta. Lisainformatsiooniks vaata siia. TNS Emori kasutatav mõõtmissüsteem suudab iOS’i baasil töötavatele seadmetele paigutada esimese osapoole küpsiseid ja/või teistel operatsioonisüsteemidel töötavate brauseritüüpide puhul, mis ei luba kolmanda osapoole küpsiseid, kasutatakse digitaalset sõrmejälge (fingerprint’i). TNS Emori kasutatav mõõtmissüsteem ei kasuta sellist brauserite identifitseerimist mitte ainult mobiilsete seadmete puhul, vaid ka siis, kui tavaarvutites töötavatele brauseritele ei ole võimalik küpsiseid panna või need ei püsi seal.

6. Mobiilse seadme väljalülitamine, taaskäivitamine või brauseri taustal töötamise lõpetamine kustutab kõik sinna paigutatud küpsised, nii esimese kui ka kolmanda osapoole omad.

7. Mobiilirakendused ei jaga küpsiseid üksteisega ega ka tavalise interneti brauseritega, sest iga mobiilirakendus töötab oma suletud süsteemis (sandbox‘is). Nii näiteks on Delfi ja Postimehe rakendused unikaalsed, omavad neile ainuomast küpsist ning kasutades neid rakendusi ühel mobiilsel seadmel, loetakse kasutaja juba kaheks unikaalseks külastajaks/brauseriks. Kui mainitud kahele rakendusele peaks veel lisanduma ka tavaline brauser, siis on kokku juba kolm unikaalset kasutajat/brauserit, st nihe tegeliku inimesest kasutaja ja mõõtmistulemuse vahel on kolmekordne.
Välja on töötatud rakenduste mõõtmiste süsteemid (ka TNS Emori pakutavas Springi süsteemis on vastav teenus olemas), mis suudavad kasutajat jälgida rakenduste üleselt, kuid rakenduste ning brauserikasutuse vahel linki luua ei ole kahjuks veel mehaaniliselt võimalik.

8. Küpsiste abil ei ole võimalik mõõta/jälgida kasutaja teekonda erinevate rakenduste ja brauseri vahel. Seega on küpsistele tuginedes võimatu ka reklaamide efektiivne sihtimine ja konversioonide täpne mõõtmine. Inimestepõhised auditooriumiuuringud kasutavad kasutajaskonna jälgimiseks keerukamaid metoodikaid, nt andmete fusioon (TNS Emori TNSMetrix+ uuringu puhul) või internetikasutajate paneel, kus ühe inimese kogu internetikasutus kaardistatakse ära analoogselt teleauditooriumi mõõdikuuringuga. Viimase meetodi puhul on oluline paneeli liikme aktiivne osalemine, st igakordne kasutuse registreerimine.

9. Küpsiste alternatiiviks on seadmete ID-d, nt Apple IDFA ja Google Androidi ID, kuid need identifitseerijad on mõeldud töötamaks üksnes rakendustes ning nende abil ei saa jälgida kasutaja liikumist/käitumist rakenduste ja mobiilse brauseri vahel.

10. Seadmete tuvastamine on varsti saabuv alternatiiv, kus seadme unikaalne identifitseerija luuakse tuginedes selle erinevatele omadustele nagu operatsioonisüsteem, ekraani resolutsioon, kasutatavad fondid, kuupäeva ja kellaaja seaded, keele seaded jne. TNS Emori kasutatav brauserite digitaalsete sõrmejälgede abil tuvastamine toimub juba analoogsel viisil. Seadmete regulaarne ja pidev uuendamine on antud meetodi Achilleuse kannaks, kuid see süsteem on väga täpne, kui tegemist on lühikese ajaperioodiga.

11. Teiseks kasutajate rakenduste ja brauserite üleseks tuvastamise meetodiks on kasutada universaalset sisselogimisteenust nagu seda on nt Facebooki, Google’i kasutajakontod. See aga ei pruugi olla efektiivne meetod nt mitteostjate jälgimiseks.

12. Microsoft ja Google arendavad oma süsteeme (loomulikult üksteisest lahusolevana), mis võimaldaks kolmanda osapoole küpsistest loobumist ning kasutajate rakenduste, brauserite ja seadmete ülest jälgimist. Lisainfot selle kohta leiab siit.

13. Facebook on välja tulnud omapoolse lahendusega, mis võimaldab veebilehe ja rakenduste külastajate retargeting’i isegi siis, kui nad ei ole selle ettevõtte fännid Facebookis. Lisainfot leiab siit.

Viimaste punktide puhul tuleb kindlasti välja tuua, et need ei pruugi olla 100% universaalsed, nt kui ei kasutata Google’i kontosid või ainult Microsofti riistvara/kasutajakontosid. Sama käib ka Facebooki kohta, sest tuginedes oma turunduse planeerimisel üksnes Facebooki kasutajaskonnale, on teil Eestis võimalik maksimaalselt kätte saada ca 55% kuu jooksul internetti kasutanutest või siis 41% Eesti üle 15-aastasest elanikkonnast (TNS Emor, Interneti baasuuring 2014).