Elu meie ümber tundub olevat parem kui kunagi varem. Inimesed julgevad tarbida, vajadusel laenu võtta, võimalusel säästa ja ka üha enam investeerida.

Praeguseks on laenukohustus (laen, liising, järelmaks või miinuses krediitkaart), sõltumata selle suurusest, igal neljandal Eesti perel ehk umbes 230 000 majapidamises. Krediitkaarte on välja antud üle 300 000, millest umbes pooled olid uuringu toimumise ajal ka kasutuses/miinuses.

Tänavu ületas eluasemelaenu võtnud perede osakaal esmakordselt kestvuskaupade ostuks laenu võtnud perede hulga. Oma eluaseme või muu kinnisvara finantseerimiseks (kas ostmiseks, ehitamiseks või remontimiseks) on laenu võtnud pooled Eesti laenuperedest ehk enam kui 110 000 majapidamist.

Laenusumma kasvab

Suurenenud pole laenajate hulk, vaid laenud on kasvanud suuremaks ja pikaajalisemaks. Keskmine laenusumma kasvas 50% ja keskmine igakuine tagasimakse 70%. Laenude-liisingute-järelmaksude igakuised tagasimaksed moodustavad laenukohustusega perede netosissetulekutest keskmiselt neljandiku (aasta tagasi 19%).

Võrreldes 2005. aastaga on nende perede hulk, kes kavatsevad lähiaastal võtta laenu kinnisvara ostuks, langenud ligi poole võrra. Lähiaastal kinnisvara ostuks laenu planeerivate perede hulk on jõudnud tagasi 2004. aasta tasemele, moodustades u 2% Eesti peredest ehk 1 415 000 majapidamist.

Selle tendentsi jätkumist võib majanduse arengu jätkudes ennustada ka järgmiseks kümneks aastaks. Ühelt poolt soosivad seda praegused rahvastikuprotsessid iseseisvasse ellu hakkab astuma 1980-ndate lõpus sündinud suur põlvkond, kes lähikümnendil soovib endale eluaseme muretseda. Teisalt on elamuturg vananenud ning suhteliselt väike, koos elab sagedasti mitu põlvkonda.

Rahalisi sääste omavate leibkondade osakaal on püsinud viimase kaheksa aasta jooksul stabiilselt 50-60% vahemikus.

Säästmine ja investeerimine on hakanud viimastel aastatel suurenema. Oluline ja suur roll selles on kindlasti ka kohustuslikul kogumispensionil.

Raha kogumine/paigutamine on jõudnud staadiumi, kus seda saavad ühelt poolt teha ka need pered, kellel see varem majanduslikult võimalik ei olnud, teisalt aga jääb ka üha enamatel kõrgema sissetulekuga peredel üle raha, mida saab investeerida. Uuringuinfo põhineb TNS Emori iga-aastasel Eesti leibkondade finantskäitumise uuringul F-monitor. Septembris 2006 küsitleti tuhandet 18-aastast ja vanemat leibkonna esindajat.