Leibkondade hinnang majanduslikule heaolule on paari aasta jooksul märgatavalt kasvanud. F-monitori projektijuhi Kaidi Kandla sõnul näeb sel aastal iga kolmas Eesti leibkond oma pere majanduslikku olukorda paremana, kui see oli aasta tagasi.

Sama palju Eesti leibkondi usub positiivse arengu jätkumist järgneva aasta jooksul. 2004. aastal hindas TNS Emori uuringu F-monitor alusel pere majanduslikku olukorda võrreldes eelneva aastaga paremaks iga neljas pere.

Inimeste usk oma majandusliku olukorra paranemisse kajastub ka finantskäitumises lähiaastal planeeritakse suurendada kulutusi erinevate eesmärkide saavutamiseks, suurendada laenukohustusi ja nähakse enam võimalusi säästmiseks.

Reaalseid sääste omavate leibkondade hulk püsib stabiilne kolmel leibkonnal neljast on mingisuguseid sääste (sh rahalisi sääste, väärtpabereid ja investeerimisfondi osakuid), sh rahalisi sääste on igal teisel leibkonnal, kokku neid u 336 000 peret. Erinevalt eelmistest aastatest hindavad sel aastal ka madalama sissetulekuga ning Ida-Viru ja Lõuna-Eesti leibkonnad oma pere säästmisvõimelisteks.

Säästusummad on märkimisväärselt kasvanud. Kõige suurem hulk leibkondi säästab sarnaselt eelmistele aastatele pere toimetuleku tagavara kindlustamiseks ja eluaseme remondi ning ümberehituse teostamiseks. Uuringutulemuste alusel väidab Kaidi Kandla, et säästmine on jõudnud kvalitatiivselt järgmisesse etappi: vägagi palju säästetakse nö “pehmete väärtuste” eesmärgil (tervis, koolitus, reisimine-hobid ja tuleviku kindlustamine).

Ka laenukohustusi omavate perede hulk püsib stabiilne neli leibkonda kümnest omab erinevaid laenu-, liisingu- või järelmaksukohustusi, miinuses krediit- või järelmaksukaarti – kokku on neid u 230 000 peret. Laenude-liisingute-järelmaksude igakuised tagasimaksed moodustavad laenukohustust omavate perede netosissetulekutest keskmiselt neljandiku (aasta tagasi 19%).

Seega laenukohustusi omavate leibkondade osakaal pole muutunud, küll aga on aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud laenusummad (+50%), igakuiste tagasimaksete suurused (+70%) ning pikenenud laenuperioodid. Lisaks soovib 29% Eesti leibkondadest lähema 12 kuu jooksul suurendada olemasolevat laenukohustust või võtta laenu esmakordselt. Enim on lisandunud laenusooviga peresid Ida-Virumaale.

Kaidi Kandla kinnitab, et leibkondade kavatsused järgmiseks aastaks näitavad kinnisvarabuumi teatud määral tagasitõmbumist. Võrreldes 2005. aastaga on nende perede osakaal, kes planeerivad lähiaastal laenata kinnisvara ostuks, langenud ligi poole võrra küündides järgmisel aastal umbes 14 000 pereni. Tegemist pole kindlasti tugeva tagasilöögiga kinnisvara ostuks laenu planeerivate perede hulk on jõudnud tagasi 2004. aasta tasemele. Oma eluaseme remondiks või ümberehituseks laenu planeerivate perede hulgas võrreldes möödunud aastaga muutusi ei ole.

Andmed tuginevad TNS Emori iga-aastasele Eesti leibkondade finantskäitumise uuringule F-monitor. Augustis-septembris 2006 osales uuringus enam kui 1000 leibkonna esindajat vanuses 18-74 aastat.