Seekordne “Point+” keskendub meediaplaneerimisele ning külas on MediaBrokeri tegevjuht Kadri Konstantinov. Ta mõtestab lahti meediaagentuuri rolli, avab, millal tasub kindlasti agentuuri poole pöörduda ja arutleb arengute üle meediaplaneerimise maailmas. Kindlasti kuuled palju häid soovitusi, millega tellijana arvestada.

Konstantinov usub, et kogu automatiseerimise ja tehisaru arengute juures ei kao kuskile see väärtus, mille inimene suudab meediaplaneerimisel lisaks anda. „See human touch ei kao kuskile. See on see erilise idee väljamõtlemine, kuidas sa teed midagi ekstra, et keskmisest numbrist parem olla. Loodetavasti see mudel areneb sinna, et ta suudab suurepärast asja saavutada, aga siis muutub see suurepärane ju ikkagi keskmiseks, sest kõigil on suurepärane. Inimesele jääb ikkagi see loomingulisus,“ tõdeb ta. Arutledes selle üle, mis eristab tavalist meediaplaani loomingulisemast, märkis Konstantinov: „Kui sa leiad sihtrühma kohta mingid nüansid üles, mis on nii naelapea pihta ja suudad need meediaplaanis ära kasutada.“ Ta tõi näite, kus klienditeekond oli suudetud hästi ära kaardistada ning leiti ja kasutati ära kokkupuutepunkt, mida konkurendid ei olnud leidnud.

Eestis on tänu olemasolevatele andmetele ja turu väiksusele sihtrühmadeni võimalik jõuda päris kiiresti. „Me saame kliendiga koos tegelikult väga ruttu aru, kes meie sihtrühm ikkagi on, millised mured tal on, millised segmendid seal sees on. Seda on suhteliselt hästi veel võimalik teha nii-öelda vanade meetoditega. Samas ma ei kujuta ette, kuidas suurel turul see oleks vanade meetoditega veel võimalik, seal on dataset’ide (andmestike) analüüs ja modelleerimine ja tehisaru tulek põhimõtteliselt kuldseks päästerõngaks.“

Juttu tuli ka sellest, kui tihedalt peaksid ettevõtte kampaaniad n-ö eetris olema ning millal tekib n-ö küllastumus. Iganädalane suur maht on Konstantinovi hinnangul õigustatud toidupoekettide puhul. „Seal on tõesti see vajadus püsiv. Aga mõnedes asjades ongi nii, et sa peaksidki laskma väikse pausi sisse, sest siis on ka su märgatavus parem pärast seda pausi.“

Aastatega on kasvanud n-ö bänneripimedus, reklaamist mööda vaatamise oskus. „Keskeltläbi 15-20 protsenti on viimase kümne aastaga märkamine langenud, see on väga suur langus. Seal on kombinatsioon erinevatest asjadest. Reklaamid ei ole enam nii julged, julgemaid reklaame mäletatakse paremini. Müra on väga palju – nii palju, et sul lihtsalt ei kinnistu see. Digireklaamid on tavaliselt üsna basic (lihtsa, mitte eristuva) kujundustega, need ei kinnistu väga kuskil, võib-olla nad toovad sulle veel klikke, aga top of mindile ei mõju,“ loetles Konstantinov erinevaid põhjusi.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– “Point+” võttis fookusesse digistrateegia
– “Point+” uus osa keskendub välimeediale