Jõulude eel suurettevõtete maineuuringu tulemuste tutvustamise üritusel arutlesid mainekamate ettevõtete sekka jõudnud ettevõtete juhid muu hulgas ka selle üle, mida toob aasta 2024. Tegemist on ettevõtetega erinevatest sektoritest, mistõttu annavad alljärgnevad vastused küllalt laia pilgu meie ettevõtluses toimuvale. Üle ega ümber ei saa kriisidega kaasnevast, rohepöördest, toimepidevusest ja tarbijate kindlustundest. Ootusi kuuleme ka valitsuse aadressil.

A. Le Coq Eesti juht Jaanus Vihand: „Kõik jälgivad kindlasti pingsalt (välis)poliitilist olukorda. Meile oli Venemaa eksportturuna üks suuremaid turge, millega äri me lõpetasime kohe, kui sõda algas. Praegu on sõda Lähis-Idas, mis oli samuti suur turg: müüsime nii Iisraeli kui ka teistesse moslemiriikidesse alkoholivabu jooke. Lähis-Idas loodetavasti sõda lõppeb järgmisel aastal. Ukrainas on ka suure optimistina raske läbimurret näha. See kõik mõjutab meid: meie kindlustunnet, tarbijate kindlustunnet, partnerite kindlustunnet.

Kristallkuuli pole kellelgi, aga kui me vaatame järgmisesse aastasse, siis tõenäoliselt jätkuvad senised trendid. Meie sektoris konkreetselt on näha struktuurseid muutusi selles, milliseid jooke inimesed tarbivad: vähenenud on mahlade müük, sest tooraine on kallinenud ja seetõttu ka mahlade hinnad tõusnud. Väheneb alkoholivaba ja lahja õlle osakaal müügis, kasvab kange alkoholi müük. Kasvab ka private label toodete müük ja kasvavad kampaaniamahud. Suurem trend on muidugi veel rohepööre, mis on väga kulukas, aga vajalik, ja me panustame sellesse. Me tahame, et me mitte ainult ei neutraliseeriks enda jalajälge, vaid tahame teha maailma ka natuke paremaks kui see on võimalik oma tegevustega.

Ma soovin näha, et valitsus ei kiirustaks muutustega, mille tagajärjed ei ole ehk nii hästi läbi kaalutletud: olgu see siis näiteks suhkrumaks või muutused pakendiringluses, et mitte lõhkuda üsna hästi toimivat süsteemi ja asendada seda millegagi, mis ei pruugi nii hästi toimida.“

Swedbank Eesti turundus- ja müügiosakonna juht Arno Pae: „Panganduse põhiline ärevust tekitav teema on see, kuidas inimesed ja majandus hakkama saavad. Siiani oleme päris hästi hakkama saanud, hoolimata sellest, et mitu kvartalit on majandus langenud, aga küsimus on, kuidas edasi läheb: kas läheb raskemaks või kergemaks? Ilmselt läheb ikkagi natuke raskemaks enne, kui läheb kergemaks. Me peame suutma muutuvas olukorras vastata klientide ootustele ja vajadustele.

Mis on positiivne: hoolimata sellest, et on raske, on paljud Eesti inimesed avastanud enda jaoks kogumise ja investeerimise: nii II ja III pensionisamba, aga ka muu investeerimise. See ei puuduta muidugi kõiki meie kliente, aga on arvestatav hulk neid, kes investeerivad ja proovivad veel rohkem investeerida. Meie jaoks on see hästi oluline, et inimesed koguksid reserve, oleksid rahaasjades mõistlikud ja näeksid enda pikaajalist finantsplaani.“

Apollo Grupi tegevjuht Mauri Dorbek: „Oleme justkui kohalik bränd, aga väga globaalselt seotud erinevate asjaoludega. Ka sõdade, Covidi ja nendega kaasnevate kriisidega. Kui vahepeal Hollywoodis filme ei toodetud, siis olid kinod ju tühjad. Midagi teha ei ole, seda auku lapitakse siiamaani. Tootsime ka ise ja see aitas päris hästi: mõnikord peab ise võtma suurema rolli.

Loodan, et globaalsemas trendis tekiks rohkem stabiilsust, usku on. See aitaks paremini sättida ootusi ja investeeringuid. Covid näitas väga hästi, et inimesed lõpuni Netflixi ei taha vaadata kodus. Suur osa inimesi elab suhteliselt väiksetes korterites, seal päevad läbi lõbutseda ei ole tore. Inimene tahab välja ja suhelda. Meelelahutuse poolelt katame selle ära. Näeme, et kõikumisi kindlasti tekib kriiside näol. Ent inimene vajab teistega suhtlemist, sellised me lihtsalt oleme. Loodan, et suudame näidata samaväärseid tulemusi ja ka kasvada.“

Circle K Eesti juhatuse liige Piret Kask: „Sellel aastal tegime suurte hüpetega investeeringuid elektri kiirlaadijatesse, meil on 17-18 müügikohta. Jätkame nende investeeringutega. Meil on suur globaalne ettevõte, Skandinaavias näidatakse eesrindlikult teed, kuhu jõuda. Rekkadele pannakse kiirlaadijaid jne. See on tulevik ja sellega me tegeleme igapäevaselt. Kui vaatame järgmist aastat, siis aasta aega oleme olnud hästi hirmul, et mis nüüd tuleb ja kuidas meie pihta saame. Õnneks me aastat jälgides ei ole turuosa jälgides tohutult pihta saanud. Küll aga kategooriad ja kliendikäitumised näitavad küll hinnatundlikkust. Näiteks kaasaostetavat kohvi ostetakse vähem. Inimesed ostavad rohkem neid tooteid, millel on kampaania ja teevad valikuid odavamate toodete kasuks. Klient tuleb, aga vaatab rohkem sooduspakkumisi. 2024 tuleb selle najalt, et jälgime kliendi käitumist ja tõenäoliselt tuleb selliseid hinnapakkumisi rohkem teha kui me tavaliselt teeksime.“

Orkla Eesti juht Kaido Kaare: „Mul on kolm ootust. Esiteks oleme geopoliitiliselt väga turbulentses piirkonnas. Mis Euroopa siin osas toimub seoses Ukraina sõjaga… Venemaa naabriks olles on siin väga keeruline olukord. Sooviks, et siin leitakse võimalikult ruttu lahendus. Et saaks Ukrainale võiduka lahenduse. Teiseks, kui kohalikule tasandile tagasi tulla, siis ootaks valitsuselt vähem rapsimist. Lühikeses ajaaknas tahetakse teha mida iganes. Kõiki asju ei saa korraga teha. Võtke pikk plaan ja pange need asjad ritta ja need saavad tehtud. Ärevuse fooni loomine maksutõusude ja uute maksude tutvustamine olukorras, kus lähipiirkonnas on sõda, kõige mõistlikum ei ole. Saaks rahulikumalt teha ja ühiskonda kaasata, et ei tekiks patiseisu. On väga palju polariseerumist ja negatiivseid emotsioone. Kolmandaks ootan seda, et tarbija kindlustunne taastub. Et tal oleks leti ees parem tunne toitu tarbida, osta. Oleme näinud väga madalaid kindlustunde tasemeid, tarbija on oma ostukäitumises täna teistsugune.“

Telia Eesti juht Holger Haljand: „Kui vaataks seda maailma kahes mõõtmes: üks pool on kriisid ja sõjad ja kõik, mis ümberringi toimub. Oleme elutähtsa teenuse osutaja. Internetita ei tööta ükski äri ja ka tarbija ei saa normaalselt elada. Me teadvustame seda väga selgelt ja praegusel ajal on veel tugevamalt võimendunud, kui oluline see on. See määrab ka meie investeeringute jaotuse: aina rohkem läheb sinna, kuidas toimepidevust tagada. Me räägime siin ka tavalistest tormidest, elektrikatkestustest, peame endale ise ka elektri tagama. Vaatame, et suudaksime mingi perioodi ilma elektrita üle elada, mingi perioodi ilma kahjustusteta ja isegi kuni sõjaolukorrani välja. Kui meil hakkavad mingid osad võrkudest välja kukkuma, siis kuidas me viimase mastini teenust pakume. Siin on hea koostöö riigi ja pankadega.

Teistpidi, vaadates n-ö normaalset elu, on meil kolm võrdset suunda, millega tegeleme. Nr 1 on meie enda töötajad. Mida meie töötajad meist arvavad: kuidas kultuuri loome, kuidas panustame juhtimiskvaliteeti, mis keskkonna loome ja mis võimalusi anname kasvamiseks. Need on minu jaoks nr 1 teemad turvalisuse kõrval. Siis vaatame, mida kliendile saame pakkuda. Seal on prioriteetideks kvaliteet ja turvalisus. Kolmas on ühiskond: mida saame teha, et saaksime keskkonna jalajälge vähendada ja mida saame teha, et ka teie saaksite oma keskkonna jalajälge vähendada. Sama oluline on turvalisus digikeskkondades ja meie noorte heaolu.“

Fotod suurettevõtete mainekuse uuringu tutvustuselt: Arno Mikkor.

Loe ka:
– Mainekamate ettevõtete juhid: brändi muutmine nõuab julgust ja teadlikku pingutust
– Eesti elanike silmis tõusis mainekaimaks ettevõtteks Orkla Eesti