Kuigi meie endi silmis on eestlased pigem justkui virisejad ja rahulolematud, on eestlaste rahulolu eluga läbi aastate püsinud kõrge. Nii ka viimasel mõõtmisperioodil 2016. aasta kevadel, mil eluga tervikuna rahul olevate kodanike osakaal ühiskonnas on tõusnud 81 protsendile.

Viis aastat tagasi – Euroopa finantskriisi alguses – oli näitaja üle 10% võrra väiksem. Tänavu oleme tunnistajaks olukorrale, kus eluga rahul olevate kodanike osakaal ühiskonnas on suurem kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigis keskmiselt. Eesti on ka selles vallas Euroopa Liidu eesrindlik riik.

Kui analüüsida rahulolevate segmenti kahe eraldi grupina, jagades selle eluga “väga rahul” ja “üsna rahul” olevateks, näeme, et siin on Eestil siiski kasvuruumi veel küll. Kui EL-is on eluga väga rahul olevaid kodanikke keskmiselt neljandik ehk iga neljas tänaval vastu jalutav inimene on eluga väga rahul, siis Eestis kohtame sellist inimest iga seitsme inimese järel.

Eestlast iseloomustab hinnang pigem „üsna rahul“. Meil on tunne, et ülearu kiita ei tohi, siis võib asi metsa minna, samas kui enamik taanlaste kohta saab öelda „väga rahul“. Eestlaste „üsna rahulolev“ võib anda teistsuguse metoodikaga mõõdetuna, näiteks kasutades 10punktilist skaalat, erineva tõlgenduse. Rahulolu väljendatuna abstraktse arvnäitajana võib olla madalam kui enamikus Euroopa riikides lihtsalt seetõttu, et enesehinnangu väljenduseks kasutatakse harva suurimaid arvnäitajaid. Eestlastele tavaliselt ei meeldi äärmuslikud hinnangud.

Kui leiba on, on süda rahul

Mis võiks olla rahulolu põhjuseks? Kõrget rahulolu eluga Eestis aitab mõnel määral selgitada leibkonna majanduslikule olukorrale antud positiivsed hinnangud. Oma leibkonna majandusliku olukorraga on rahul 74% Eesti kodanikest.
Võrreldes Euroopa kriisi algusajaga, sügisega 2011, on positiivsete hinnangute andnute hulk suurenenud 10% võrra. See ei ole üksnes subjektiivne tunne, sest ka keskmine palgatase on sel perioodil kasvanud 25%, samas kui üldine hinnatase vaid 5%.

Rahulolu määr küündib mõnes segmendis veelgi kõrgemale: 25–34-aastaste elanike seas on oma leibkonna majandusliku olukorraga rahul 83% inimestest, mis peegeldab ka selle vanusesegmendi edukust praeguses ühiskonnas.

Eesti riigi majandusliku olukorra hindamisel jagunevad Eesti kodanikud enam-vähem kaheks võrdseks segmendiks: 48% peab riigi praegust majanduslikku olukorda heaks ning 46% annab sellele negatiivse hinnangu.

Euroopas tervikuna ollakse mõnevõrra kriitilisemad: keskmiselt 57% EL-i kodanikest annab oma riigi majanduslikule olukorrale pigem negatiivse hinnangu. Sealjuures näeme suuri erinevusi EL-i liikmesriikide vahel. Kontrastseimaks näiteks sellele on käärid (loogilistel põhjustel) Luksemburgi ja Kreeka kodanike antud hinnangute vahel: kui Luksemburgi kodanikest peab riigi majanduslikku olukorda heaks 88%, siis Kreekas vaid 3%. Eesti sarnaneb hinnangute võrdse jaotuse poolest kodanikkonna seas enim Tšehhi ja Suurbritanniaga.

Euroopa Liit on sama usaldusväärne kui Eesti valitsus

Mõningane rahulolematus riigi majandusliku olukorraga väljendub eestlaste nimetatud probleemides, millega Eesti riik praegu silmitsi seisab. Kuigi poole aasta taguse ajaga (sügis 2015) on immigratsiooni peamiseks riiklikuks probleemiks pidavate elanike osakaal rahvastiku seas 15% võrra vähenenud, on immigratsioon jätkuvalt suurim probleem 30% elanike jaoks

Immigratsiooni kõrval tähtsustavad kodanikud peaaegu samaväärselt majandusliku olukorra probleeme ning eespool mainitud probleemide lähedale on tõusnud tervise- ja sotsiaalkindlustuse küsimus – need on problemaatilisemad valdkonnad 27% meelest. Isiklikul tasandil mainitakse enim probleeme tervise ja sotsiaalkindlustusega (27%).

Üldine tendents Euroopa Liidu elanike seas on, et Euroopa Liitu usaldatakse institutsioonina rohkem kui oma riigi valitsust või parlamenti – Eesti eristub
tänavu selle poolest, et usaldus valitsuse ning EL-i vastu on elanikkonna seas üsna sarnasel tasemel. Eesti kodanikest peab vabariigi valitsust usaldusväärseks institutsiooniks 43% ning Euroopa Liitu 44% kodanikest.

Riigikogu usaldab vaid kolmandik rahvast

Riigikoguga on mõneti kehvemad lood – riigikogu usaldab vaid 33%. Rahva usalduses valitsuse vastu näeme suuri kõikumisi: viie aasta taguse ajaga (kevad 2011, mõõdetuna vahetult pärast valimisi) võrreldes on valitsust usaldusväärseks pidava rahvastiku osakaal 13% võrra vähenenud. Kõrgeim oli valitsuse usaldusväärsus aga 2007. a kevadel (66%).

Usalduses Euroopa Liidu vastu on viimaste aastate jooksul toimunud suured kõikumised. Kui veel viis aastat tagasi usaldas Euroopa Liitu enamik Eesti kodanikest (61%), siis rändekriisi kõrgpunktiks 2015. a kevadel oli see kahanenud 40%-le, nüüdseks on see natuke taastunud – 44%.

Põhilised tegurid, mis inimeste suhtumist ELi on halvendanud, on olnud Kreeka finantskriis ja eelmise aasta suvel lahvatanud pagulaskriis.

Sarnaselt Euroopa Liidu usaldusväärsusega on viimastel aastatel vähenenud ka optimism EL-i tuleviku suhtes. Kui veel viis aastat tagasi oli eestlaste seas optimism üsna kõrge, ulatudes 67%-ni kodanikest, siis 2016. a kevadel ilmutab optimismi vaid 51% inimestest.

Eestlaste suhtumine Euroopa Liitu on jõudnud järele EL-i keskmise inimese omale, sest nii nagu Eestis tänavu, mõtleb ka EL-is keskmiselt iga teine inimene Euroopa Liidu tulevikust positiivselt.

Eurobaromeetri küsitluse viis Eestis läbi TNS Emor perioodil 21.05.-30.05.2016.