Millised trendid iseloomustavad hübriidtöötajate elustiili
25.05.2022
25.05.2022
Hübriidtöötajad on oma elustiilis muutnud paljutki: alustades riietumisest kuni selleni, kuidas endale lõunasööki tellitakse. Kantari uuringueksperdid teevad ülevaate, millised trendid arenevad kõige kiiremini.
Hiljuti viis Kantar läbi globaalse uuringu täis- või osalise tööajaga inimeste seas, kelle ametikoht võimaldab töötada vähemalt osaliselt väljaspool kontorit ehk teha nn hübriidtööd. Peale suhtumise paindlikku töökorraldusse uuriti muuhulgas ka selle mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning võeti vaatluse alla, kuidas hübriidtöötajate elustiil sellise töökorralduse ajal muutuma on hakanud.
Enam kui kolmandik kaug- või hübriidtöötajatest ütleb, et teeb kodukontoris rohkem pause kui kontoris kohapeal töötades. 42% teeb täpselt sama palju pause kui varem. Rohkem pause võtavad nooremad inimesed (4 noort 10st vs. 3 vanema generatsiooni esindajat 10st).
Mis puudutab aga füüsilist aktiivsust, siis siin ilmnevad sarnased muutused kõikide generatsioonide puhul. 41% hübriidtöötajatest treenib kodus rohkem ja 36% teeb päevas rohkem samme. Siiski teevad Z-generatsiooni esindajad kodukontori režiimil töötades päevas rohkem samme kui X-generatsioon (43% vs. 31%).
Kõik füüsilised käigud ja külastused, olgu siis poodi, kohvi või lõunasöögi ostmiseks, vähenevad kaugtööga, kuigi erinevus poeostudega on väike. Kõigist vastajaist 28% ütleb, et nende poeskäigud pauside ajal või enne/pärast tööd on vähenenud, kuid 24% vastaja jaoks on hoopis kasvanud.
Suurem erinevus ilmneb kohvi kaasaostmisel (30% ostab kodus töötades vähem vs. 23% rohkem) ja eriti lõunasöögi kaasaostmisel (38% vähem, 19% rohkem). Vastupidine, nagu arvata võib, on olukord veebipoodides ostlemise puhul. 50% vastanutest tõi välja, et teeb sisseoste veebipoodidest kodukontoris töötades rohkem, vaid 8% teeb seda enda hinnangul vähem. Nooremate generatsioonide puhul on ostlemine kasvanud nii veebis kui ka füüsilistes poodides.
49% kõigist vastanutest tellib lõunaks endale eine mobiilirakenduse kaudu, 15% tellib telefoni teel ja 28% teeb ostu kohapeale minnes. Lõuna tellimiseks kasutab mobiilirakendust ligi 56% inimestest vanuses 18–40, vanema generatsiooni puhul on see madalam – 38% beebibuumeritest tellib lõuna endale äpiga. Vanemad generatsioonid käivad rohkem kohapealt kaasa ostmas (37% beebibuumeritest vs. 20% Z-generatsioonist).
Suuremad erinevused ilmnevad siis, kui võrrelda erinevaid riike. Näiteks Indiaga võrreldes, kus mobiiliäppi kasutab lõunasöögi tellimiseks 83%, on Euroopas mobiilirakenduse kasutajaid pea kolm korda vähem – Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal tellib nutitelefoniga endale söögi umbes 30%. Nendes Euroopa riikides lähevad inimesed lõunasööki kohapeale ostma suurema tõenäosusega – näiteks prantslastest teeb seda 48%.
Mõnevõrra ehk üllatav on see, et lõunasöögi ostmiseks sularaha kasutavate inimeste osakaal on generatsioonide lõikes sarnane – ligikaudu 20% kõigis vanuserühmades. Ülejäänute osas on krediitkaardid maksevahendina populaarsemad vanemate generatsioonide hulgas (30% beebibuumerid vs. 18% Z-generatsioonist), seejuures digitaalmaksete puhul on olukord vastupidine (62% Z-generatsioonist vs. 46% beebibuumeritest).
Digimaksed on kõige tavalisemad Hiinas ja Indias. Prantsusmaal ja Saksamaal, vaatamata sellele, et on naaberriigid, ilmnevad märkimisväärsed erinevused. Saksamaal tasub 45% vastanutest oma lõunasöögi eest sularahaga, Prantsusmaal vaid 13%, seal kasutatakse rohkem krediitkaarti – 59%, olles kõrgeim kõigist uuringus osalenud riikidest – ning vaid 10% tasub sularahaga.
Kui võrrelda kodukontoris töötavate inimeste toitumisharjumusi kontoris kohapeal tööl käimisega, siis on põhitoidukordade vahel näksimine üldiselt suurem – 41% vastajaist väitis, et see on kasvanud, 13% vastajate puhul langenud.
Kodus töötades näksivad nooremad inimesed kartulikrõpse ja kreekereid suurema tõenäosusega kui vanem generatsioon (30% Z-generatsioonist vs. 13% beebibuumeritest). Sarnane tarbimismuster, ehkki mitte nii kontrastne, on ka maiustuste puhul. Kuivatatud puuviljade ja pähklite järele haaravad käe pigem vanemas eas töötajad kui noored, kuid värskeid puuvilju vahepalana naudib sarnaselt umbes neljandik kõigis vanuserühmades.
Kodus töötades eelistatakse kontoririiete asemel kanda mugavamat vabaajariietust. 58% töötajatest tõi välja, et kannab vabaajariietust sagedamini kui kontoris käies. Juuste sättimist ja meigi tegemist tuleb kodukontoris töötavatel inimestel harvem ette.
Küll aga hoolitsetakse kodukontoris töötades isikliku hügieeni eest rohkem – 30% käib tööpäevaks valmistudes rohkem duši all ja 28% peseb rohkem hambaid. Need tulemused viitavad tõenäoliselt sellele ajalisele survele, mida töötajad tunnevad kontorisse tööle minekuks hommikuti ettevalmistusi tehes. Seda on näha kõige rohkem noorema generatsiooni puhul.
Kantar viis uuringu läbi veebi teel ligi 8000 osalise või täistööajaga inimese seas, kelle töö iseloom võimaldas kas osaliselt või täielikult teha kaugtööd. Uuringus osales 8 riiki: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Singapur, Mandri-Hiina ja Brasiilia. Uuring toimus jaanuaris 2022.
Allikas: Kantar
Juhtekspert, Kantar Emor
Tööandjate maine uuring näitab, et inimeste jaoks on tööandja valikul kõige olulisemad korralik palk, kindlus töö koha säilimises ning et töötajad tunneksid, et tööandja neist hoolib. Töötajaid väärtustav kuvand kujuneb erinevate tegurite koosmõjus: lisaks materiaalsele motivatsioonipaketile on väga oluline ka juhtimiskultuur.