Milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutavad inimesed oma tervise jälgimiseks?
04.11.2022
04.11.2022
Kantari hiljutine globaalne uuring analüüsis inimeste füüsilist ja emotsionaalset tervist pandeemiajärgsel ajal ning milliseid tehnoloogilisi lahendusi inimesed kasutavad oma tervisenäitajate jälgimiseks ja kas nad on valmis selle eest maksma.
Uuringu andmed näitavad, et paljud tarbijad näevad tervise- ja treeningäppide kasutamisel märkimisväärset kasu endale. Siiski on selle tehnoloogia suuremaks kasutuselevõtuks turupotentsiaali veel küllalt.
Üldiselt näeb 39% inimestest oma füüsilise ja emotsionaalse tervise paranemist, kui nad tehnoloogia abil oma tervist jälgivad.
Vanuseti ilmnevad siin mõned erisused. Nooremad inimesed täheldavad nutitelefonide ja muude kantavate nutividinate kasutamise toel füüsilise tervise paranemist rohkem kui vanemate generatsioonide esindajad.
Kui tervise- ja treeningäppidesse on integreeritud ka suhtlusvõimalused jms kogukonna komponendid, siis teeb see tervislike harjumuste järgimise kergemaks – nii arvab 78% terviseteadlikest tarbijatest.
Erinevate nutiseadmete osas on nutikella kasutamine kõige rohkem levinud, kui asi puudutab oma tervisenäitajate jälgimist. Nendest, kelle meelest nende füüsiline tervis on tänu tehnoloogia kasutamisele paranenud, kasutab nutikella 41%, 38% kasutab ainult nutitelefoni ning 35% kasutab muud tüüpi nutiseadmeid (nt sammulugeja, nutivõru jms).
Tervise- ja treeningrakenduste hulgas ulatub valik neist, mis suunatud rangelt ainult füüsilisele tervisele, kuni selliste äppideni, mis aitavad tegeleda ka muude terviseteemadega, nagu näiteks unekvaliteet, menstruaaltsükli jälgimine ning dieet ja toitumine.
Kolmandik vastajaid tõi uuringus välja, et fitness- ja treeningäppidel on nende füüsilisele tervisele suurim mõju. Äppidele järgnevad nutikellad (18%) ning dieedi- ja toitumisrakendused (12%).
Kõiki teisi uuringus vaadeldud rakendusi märkis tervist parandava mõjuga äppidena vähem kui 10% vastajaist. Näiteks vaid 9% vastajaist nõustub, et une jälgimiseks mõeldud rakendused parandavad füüsilist tervist, ning meditatsioonirakendusi tõi välja 5%.
Neist, kes kasutavad tasulisi terviserakendusi, 63% kasutavad tasulisi fitnessi- ja treeningäppe. Sellele järgnevad coaching-äpid (34%), dieet ja toitumine (26%) ning meditatsiooni ja teadveloleku rakendused (23%).
33% vastajaist nentis, et ei suuda elada ilma vähemalt ühe treeningrakenduseta. 29% ei saaks hakkama ilma dieedi- ja toitumisäpita ning sama palju vastajaid ei saaks ilma uneäpita.
Kui paljud aga oleksid nõus kerkiva elukalliduse tõttu sellistest äppidest loobuma? Suurima tõenäosusega on valmis oma senised tellimusteenused lõpetama beebibuumerite generatsioon, kui sellel teenusel poleks enam nende jaoks mõtet (25%). Millenniumi põlvkond lõpetaks tasuliste äppide kasutamise, kui elamiskulud liiga kõrgeks tõuseks (15%), aga leiaks siiski suurema tõenäosusega soodsama alternatiivi seni kasutusel olnud rakendustele (24%).
Kantari globaalses uuringus analüüsiti Kantari veebipaneelis 10 000 vastaja hinnanguid 10 riigist üle maailma: USA, Brasiilia, UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina, India ja Singapur.
Allikas: Kantar
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.