Turunduspraktikate taskuhäälingus “Point+” tuleb põhjalikult juttu ajakirjandusest ja selle rollist ühiskonnas. Räägitakse ka ajakirjanike õppest, tehisaru kasutamisest, kommunikatsiooniinimeste ja ajakirjanike vahelistest suhetest ning sellest, kui keeruline on ajakirjandusest kommunikatsioonivaldkonda läinud inimestel tagasi ajakirjandusse tulla. Külas on Postimehe peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli BFMi ajakirjanduse õppekava lektor Priit Hõbemägi.

„Mina ei anna telefoni teel ühtegi intervjuud,“ räägib Hõbemägi. Selle asemel eelistab ta kirjalikult vastata. Kui aga kellelgi on midagi skandaalset juhtunud, millest ajakirjanik on lugu tegemas, soovitab ta oma narratiivi hästi läbi mõelda ning ikkagi ajakirjanikuga suhelda. „Kui on jama, siis kõige halvem, mida üldse teha saab, on tõmmata tekk üle pea ja ennast varjata,“ märgib Hõbemägi. „Kui sa jätad oma šansi kasutamata, siis süüdista ainult iseennast. Lugu tuleb nagunii ja keegi teine räägib sinu asemel ja see ei pruugi sulle olla kõige parem variant.“

Tema hinnangul on ajakirjanduse ülesanne toetada demokraatiat, juhtida tähelepanu võimulolijate või ühiskonnas suuremat mõju omavate isikute ja ettevõtete, organisatsioonide vigadele, hingata neile kuklasse, tuua need vead välja. “Samal ajal informeerida inimesi igakülgselt nendest sündmustest, mis juhtuvad, ja pakkuda arutelufoorumit või -areeni ühiskonnas uute ideede arutamiseks. Need on minu jaoks on need kõige olulisemad funktsioonid,“ ütleb Hõbemägi.

Jutuks tulid ka ajakirjandusväljaannete hoiakud ning saatekülaline tõi erinevaid sellekohaseid näiteid Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast. „Me võime igale pool igale poole maailmas vaadata ja me näeme, et lehtedel on teatud hoiakud sellepärast, et inimestel on hoiakud ja omanikel on hoiakud,“ võttis ta teema kokku. „Eestis on asi ka väga lihtne: Postimees on nii-öelda konservatiivse hoiakuga ja Delfi on sellise liberaalse, mõnikord vasakule libiseva hoiakuga. Äripäeva hoiakust ma ei saa üldse mitte midagi aru ja ERRi uudiste toodang on väga paljus ikka Anvar Samosti nägu. Anvar Samost on sellise kergelt parempoolse hoiakuga, aga samas kui vaadata „Aktuaalse kaamera“ teatud töötajaid, siis seal on n-ö võitlev-liberaalset, peaaegu vasakpoolset hoiakut. Ehk et me näeme seda, et ajakirjandus tema kirevuses on hoiakutega ja need hoiakud ei ole tulnud kuskilt taevast, vaid need hoiakud põhimõtteliselt kajastavad seda, kuidas meie ühiskond on jagunenud,“ leiab Hõbemägi.

Kuigi viimastel aastatel on tulnud järjest uudiseid, kuidas üks või teine paberväljaanne lõpetab, lubab Hõbemägi Postimehe paberväljaandega jätkata nii kaua, kuni sellel on mingisugustki ärilist mõtet ja võib-olla mõnda aega ka pärast seda. Miks see on oluline, kuula juba podcastist.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu “Point” lisasaatega “Point+”, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– „Point“+ toob turundaja jaoks reklaamiseadusest olulise välja
– Erkki Markkus meiliturundusest: liigume üks-ühele personaalse suhtluse peale
– “Point+” uus osa keskendub suunamudija turundusele