Veel viimaseid päevi Coop Eesti turundusdirektorina töötav ning detsembrist militaartehnoloogia ettevõtte Threod Systems kommertsdirektorina alustav Ranno Pajuri rääkis taskuhäälingus „Point“, et andmete analüüsimisel tuleb vahet teha näitajatel, mis ennustavad tulevikku, ja neil, mis vaatavad tagasi.

„Hea näide näiteks sellest, mis on tulevikku vaatav näitaja, on kindlasti kliendi rahulolu või soovitusindeks,“ rääkis Pajuri. Ta meenutas, et Telias oli üks parimaid uuringute süsteeme, mis ta oma tööelus on näinud. Tagasisidet küsiti tihedalt ja kiirelt ning oli näha, et kliendi rahulolu liikumine ühes või teises suunas avaldus umbes poole aasta pärast ka müügitulemustes. Pajuri sõnul ongi seal oluline näha seoseid: et mis hakkab edasi saama, kui andmetes on muutusi. Ta tõi näite ka Coopist, kus praegu on rohkem aktiivseid kliente kui kunagi varem, samas käive on eelmisest aastast madalam. „Nüüd on küsimus selles, et mis me selle teadmisega peale hakkame. Ma väidan seda lihtsalt, et käive on madal sellepärast, et inimeste ostujõud on nii palju langenud, nii palju pihta saanud, kindlustunne ka. Aktiivsus ennustab seda, et kui nüüd inimestel läheb elu paremaks, siis käive hakkab tõusma palju kiiremini kui see tõuseks ilma selle aktiivsuseta.“ Klientide rahulolu ja aktiivsus/poodide külastamise arv on tema sõnul ettevaatavad näitajad, käive aga tagasivaatav.

Ranno Pajuri on töötanud 29 aastat erinevate Eesti ja Skandinaavia ettevõtete turunduse, kommunikatsiooni ja kliendisuhete juhtimise eest vastutavatel ametikohtadel. Ta õppis Eesti-Taani Ärikolledžis ja esimese erialase tööna alustas konsultandina toona Eesti ühes esimeses PR-büroos Ots Brothers. „Ma olin värskelt siis koolist tulnud ja teadsin selliseid keerukamaid asju nagu marketing plan ja PR strategy, ma oskasin inglise keelt rääkida ja see oli tol ajal tegelikult täielik valuuta ikkagi. Inglise keel oli tol hetkel selline haruldus ikkagi, olles siis natukene seda kuskil õppinud ja praktiseerinud, sa võisid vabalt sellega hakata raha teenima.“

Edasi sattus ta Eesti Forekspanka reklaami- ja avalike suhete spetsialistiks. „Ma mäletan, et ma olin kolm päeva tööl olnud ja siis see pank ühines teise pangaga,“ meenutab Pajuri. Sealt edasi avastas ta end kiiresti turundusosakonna juhatajana, olles vaid 23-aastane. Peagi sai ta ka juhatuse liikmeks. ”Meil on sageli ikkagi see eelis, et meie oleme palju rohkem teinud kui meievanused inimesed teistes riikides, sest nemad alustasid palju hiljem. Ma mõtlen, et ma olin 24-aastane ja ma olin panga juhatuse liige. Seda ei juhtu enam mitte kunagi Eestis,” usub ta. „See aeg oli selline, et tegelikult see inglisekeelne väljend fake it till you make it oli põhimõtteliselt kogu aeg ja kõik tegid hästi palju tööd. Seda ma mäletan ka, et 1995., 1996., 1997. aastal puhkusele minek oli häbiasi. Et kui puhkusele läksid, siis olid täielik luuser. Või kui sa läksid puhkusele, siis sa pidid ikkagi ütlema kõigile, et kus sa oled, millal sind kätte saab, kui on kellelgi vaja. Siis ei olnud mitte mingit probleemi, et helistada ja hakata tööd tegema.”

Oma praegusesse töökohta Coop Eestisse minekul motiveeris teda muude asjade seas ka ettevõtte ärivorm. „Tegemist on kõige elujõulisema ärivormiga Eestis üldse. See on toiminud järjepidevalt üle 120 aasta tsaariajast, läbi kõikide okupatsioonide kuni tänapäevani välja ja sõltumata riigikorrast on ta vastu pidanud. Ühistuline või kogukondlik majandusmudel on oma olemuselt juba ilma täiendavate pingutusteta sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlusvorm. Selle äri eesmärk on tagada kvaliteetne kaupluseteenus selles piirkonnas, kus ühistud toimetavad, et inimestel oleks seal hea elada. Kõik see annab nii suure tähenduse sellele tööle.“ Coopi turundusdirektori töölaual on ka kliendikogemuse juhtimine läbi elektrooniliste kanalite ja kliendiprogrammi juhtimine. See on olnud talle põnev ning uude kohta minnes peab ta oluliseks metoodikat, kuidas asjadele läheneda. „Ma olen hästi metoodiline – nii palju kui mulle on öeldud, siis minu võib-olla kõige suurem väärtus ongi süstematiseerimine.“

Detsembris liitub Pajuri Threod Systems juhtimismeeskonnaga. „Ma ei ole küll niimoodi julgenud mõelda, et minu liikumisest ühest töökohast teise nüüd midagi turundusmaailmas muutub. Ma arvan, et hea on minna siis, kui sinu kohta veel öeldakse grand old man kui lihtsalt old man ja iseenesest ma ei kao kuskile ära. Ma lihtsalt teen natuke teistsugust tööd,“ võttis Pajuri selle liikumise kokku. Edu uutes väljakutsetes!

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori uus taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Eva Maarend peab ajastust pööraselt tähtsaks
– Tiivi Püvi: peab olema üks punane niit, mis brändi puhul kogu asja kokku traageldab
– Britte Maidra-Torro: Eestis pead paljude ametikohtade puhul olema justkui Šveitsi nuga