Eestis enim reklaamitavatele joogiliikidele õlu ja karastusjoogid on tarbijad nõus kõige rohkem raha kulutama.

TNS Emori reklaamikulutuste monitooringu AdEx andmetel on Eestis enim reklaamitavad joogiliigid õlu (38 mln krooni) ja karastusjoogid (36 mln krooni), mis kokku moodustavad ca 1/3 kõigi jookide reklaamikäibest.

Reklaamikulutuste poolest on viimastest rohkem kui poole võrra väiksemad tooterühmad kohv, mineraalvesi ja viin.

Külmad joogid tõusuteel

Viimase üheksa aasta võrdluses on Eestis kuumade jookide, sh eriti tee, joomise sagedus vähenenud ning kasvanud on mineraalvee, karastusjookide ja energiajookide tarbimine.

Külmade jookide osakaalu suurenemine pole omane ainult Eestile selline trend iseloomustab kogu maailma. See kasv ei ole toimunud kuumade jookide arvel, vaid kasvanud on turu tarbimismahud.

TNS Emori Sihtrühmauuringu andmetel on ka õlle ja siidri tarbimissagedus Eestis viimastel aastatel suurenenud.

Seega võib järeldada, et kõige rohkem ostetakse neid tooteid, millele tehakse rohkem reklaami.

Reklaam on ennast õigustanud

Enimtarbitavad:

1. Kohv
2. Tee
3. Piim

Suurima reklaamipanusega:

1. Õlu
2. Karastusjoogid
3. Mineraalvesi

Suurima rahalise turumahuga:

1. Õlu
2. Karastusjoogid
3. Piim

Mehed on alkoholilembesemad

Mehed tarbivad naistest selgelt rohkem õlut ja viina näiteks iga kolmas mees joob Eestis vähemalt kaks korda kuus viina. Ka karastusjooke, energiajooke ning alkohoolsetest jookidest konjakit, brändit, viskit ja d¾inni joovad sagedamini mehed.

Samas on naiste seas rohkem kohvi- ja teejoojaid. Eestlased tarbivad võrreldes Eestis elavate mitte-eestlastega sagedamini kohvi ja piima, samas kui mitte-eestlased joovad palju tihedamini teed.

Noored muutuste eesotsas

Mida nooremad on inimesed, seda enam joovad nad mineraalvett, karastusjooke, mahlasid, energiajooke, siidrit ja long drinki.

Joomise sõltuvus vanusest on seotud ühelt poolt noorte füsioloogiliste iseärasustega, teisalt nende suurema sotsiaalse aktiivsusega ja kolmandaks nende suurema avatusega uue suhtes.

Tänu avatusele ja ka suuremale vajadusele end samastada ümbritsevate sotsiaalsete gruppidega on ilmselt just noored uute tarbimistrendide, sh külmade jookide võidukäigu elluviijateks.

Kohvi tarbimine aga suureneb vastupidi vanuse kasvades. Enim joovad kohvi 40-60aastased inimesed.

Samuti on vein selline jook, mida noored vähe tarbivad. Veini joovad kõige rohkem 30-40aastased inimesed.

Eestlane joob vee asemel piima

Eesti inimesed joovad üldiselt kõige sagedamini kohvi, teed ja piima. Nii selgub TNS Emori iga-aastasest sihtrühmauuringust (Target Group Index Survey), millega uuritakse tarbimisharjumusi 15-74aastaste Eesti elanike seas.

Enam kui kaks kolmandikku Eesti elanikest joob kohvi iga päev ja rohkem kui kolmandik meist teeb seda koguni mitu korda päevas. Peaaegu sama palju on Eestis ka regulaarseid teejoojaid.

TNS Emori toitumistavade uuringu järgi juuakse kohvi kõige sagedamini just hommikul. Lõuna kõrvale eelistatakse juua piima ja õhtul teed. Söögikordade vahepeal juuakse sarnase sagedusega nii mahla, kohvi, teed kui ka mineraalvett.

Suure piimatoodete osakaaluga kogutarbimises erineme enamikust maailma riikidest. Piimatooted moodustavad Eestis ligi kolmandiku mittealkohoolsete jookide tarbimise kogumahust.

Võrreldes muu maailmaga juuakse Eestis kohvi ja ka vett suhteliselt vähe. Nii selgub väljaandest World Drink Trends, mille kohaselt sarnaneb Eesti mittealkohoolsete jookide tarbimismuster 20 maailma riigi võrdluses mõnevõrra Põhjamaadega.

Artikkel avaldatud Äripäevas 27.07.2005.