„Kõige olulisem on kogu selle roheteema juures kommunikeerida ära, miks see on meile kasulik. Minule täna tundub, et see on jäetud puhtalt ettevõtete kaela,“ leiab taskuhäälingu „Point“ värskes osas Mootor Grupi (mh kuuluvad sellele valdusettevõttele LuxExpress ja Sebe) strateegilise kommunikatsiooni juht Risto Sülluste.

Oma eelmises töökohas Nestes hakkas Sülluste kestlikkuse teemadega aktiivselt tegelema 2018. aastal, strateegia tuli emaettevõtte poolt. „Skandinaavias oli kestlikkusega tegeletud juba ammusest ajast. Seal oli jõutud juba teatud tasemele inimeste mõtteviisis: et see on oluline, et seda kestlikkust tuleb integreerida rohkem igapäevasesse äritegevusesse. Kui see tuli Eestisse, siis eestlane võttis seda kui pealesurutud asja, mis igapäevases elus väärtust ei loo,“ ütleb Sülluste. Ta tunneb puudust riigipoolsest kommunikatsioonist kestlikkuse kasulikkuse teemal. „Riik ei selgita, ei põhjenda, miks on vajalik olla kestlikum, miks on vaja fossiilenergiast loobuda jne,“ märkis ta. „Domineerima jääb see, et see on regulatsioon, see on peale sunnitud, inimesel tekib vastumeelsus. See on see vastutuul täna, mis takistab meid ja kogu ühiskonda minemast rohkem jätkusuutlikumaks.“ Sülluste tõdes, et kestlikkuse esiletoomisest on raske enda jaoks konkurentsieelist luua, sest kestlikkuse teemad on nüüd hügieenitase, nendega peavad ka kõik konkurendid tegelema.

Nestes vedas Sülluste turundust ja kommunikatsiooni pea 9 aastat. „See kogemus oli küll hindamatu tegelikult, mis ma sellest rahvusvahelises korporatsioonis töötamisest sain,“ tõdeb ta. „Kui ma sinna läksin, meil oli kohalikul tasandil rohkem volitusi: Neste Eestil oli oma juht, tema tegi otsuseid, see korporatsioon justkui nii palju ei sekkunud. Ajas hakkas Skandinaavia mentaliteet ja ka kontroll rohkem peale tulema. Siis rohkem ka integreeriti seda kohalikku turundust maatrikssüsteemis emaettevõttesse. Ühelt poolt väga hea: sa saad sealt kogemust Skandinaaviast küll, meil on Skandinaaviast väga palju õppida. Teistpidi oli see natuke niisugune raami surutud olukord. Seda kohalikku otsustust küll oli, aga väga palju taheti teha Skandinaavia šablooni järgi,“ lisas ta. Sülluste tõdes, et Skandinaavias nähakse Baltikumi ühtse turuna, ent samas on Eesti, Läti ja Leedu väga erinevad.

Enne turundusse tulekut tegeles ta müügiga. Oma eelnevatest kogemustest jagab ta killukesi ajast, kui tegutses Eesti Ekspressi Kirjastuses levikonsultandina. Sealt edasi tuli Kristiine kasiino, mis hiljem sai osaks Olympic Casinost. See oli tema esimene päris turundusalane kogemus. Pärast Olympicut kandideeris ta Sampo panka, mis hiljem sai Danske pangaks. Sülluste hindab, et sealt sai ta palju väärtuslikku turunduskogemust: kuidas lansseerida, kuidas teha suuri kampaaniaid, rebrandingut jne. „Loomulikult eelarved olid ikkagi väga korralikud meil tol hetkel,“ lisas ta.

Rääkides turundusest ja kommunikatsioonist ning sellest, kuidas neid valdkondi juhitakse aina enam ühest üksusest, rääkis Sülluste: „Turundus ja kommunikatsioon – nad käivad koos ja aina rohkem hakkavad koos käima. Ma toon lihtsalt ühe näite, kus varasemalt näiteks toote lansseerimisel sul eelarve oli 10 protsenti kommunikatsioonile ja 90 pandi kogu muuks turundustegevuseks, siis täna võiks rahulikult 40 kuni 60 protsenti panna kommunikatsioonile.“ Ta leiab, et kommunikatsioonis tuleks sõnumit täpselt sihtida ja suuta defineerida, kes on su klient. Tuleb leida kanalid, mis sõnumi edasiviimiseks ja klientideni jõudmiseks kõige paremini töötavad. Sülluste mainis, et näiteks LuxExpressi jaoks töötab TikTok kanalina väga hästi, samas Mootor Grupile nad seda kanalit avada ei plaani.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Janne Laik-Lõhmus: Läti ja Leedu turgudel tuleb kohalikku klienti tunda
– Anne Tääkre: uutel toodetel võiks olla aastane jälgimisperiood
– Marit Kroon: ka suurkorporatsioonis saab asju muuta
– Andres Kangur: proovime olla „teeme ära ja siis räägime“-lähenemisega