Meie värskest uuringust selgub, et aina enam on inimesi, kellele ettevõtete roheline mõtteviis ning toodete ja teenuste keskkonnasõbralikkus korda ei lähe. Ka valmidus keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest rohkem maksta püsib mõne aasta tagusest madalamal.

Inimesi, kes kalduvad keskkonnahoidlikkust oluliseks pidama, on endiselt selgelt rohkem kui neid, kes seda ei tee. Samas nende osakaal, kes hoiakuliselt ettevõtete keskkonnahoidlikkust pigem oluliseks ei pea, on tõusnud 40%ni. „Aasta tagasi vähenes üldise kasvanud ebakindluse ning hinnatõusu taustal üsna järsult Eesti inimeste valmisolek keskkonnasõbralike toodete eest enam maksta. Sel aastal on märgatavalt kasvanud inimeste hulk, kes ütlevad välja, et toodete-teenuste keskkonnasõbralikkus ja tootjate-teenusepakkujate üldine roheline mõtteviis ei ole neile oluline,“ kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste. Tema sõnul tuleb see suundumus kõige tugevamini esile vanemaealiste meeste puhul, kuid on märgatav ka kõigi teiste seas.

Valmidus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksta püsib alla kahe kolmandiku (63%) ja enamasti ollakse valmis kuni 5% kõrgemaks hinnaks. Seega on vastuseis rahalisele suuremale panustamisele umbes samas suurusjärgus keskkonnahoidlikkuse eiramisega. „Eks valmisolek keskkonnahoidu tarbimisvalikute kaudu panustada sõltubki suuresti üldisest n-ö rohemeelsusest,“ lisas Männaste. „Näiteks enamik neist, kes kliimamuutusi tõsise probleemina ei taju, ei pea ka rohetoodete-teenuste kallimat hinda põhjendatuks.“

Siinsetest ettevõtetest on Eesti inimestele rohemeelsena silma jäänud suuresti samad ettevõtted, mis varemgi. Kantar Emor kaardistas kõige rohemeelsemaid ettevõtteid neljas sektoris: tootmine, kaubandus, IKT/finants/telekom/meedia ning taristu. Taristuettevõtete esiviisiku moodustavad sarnaselt eelmisele aastale Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), RagnSells, Enefit, Elron ja DPD, viimasega samale tasemele tõusis sel korral ka Tallinna Vesi.

Ettevõtete rohemeelseks hindamisele kipub peamise tõuke andma endiselt tegevusvaldkond. Siiski on avatud vastustest näha, et tarbijad märkavad ka keskkonnasõbralikkuse suunas astutud konkreetseid samme. Näiteks mitmete toidutoojate puhul toodi välja keskkonnasõbralike pakendite, jaekettide puhul toiduraiskamise vähendamise, teenusepakkujate puhul paberivabade tehingute suunas liikumist. Ka on tähele pandud ning ära nimetatud rohelise energia kasutamist ettevõtetes.

Perioodil 18.02-05.03.2025 läbi viidud uuringus osales 1048 Eesti elanikku vanuses 16–74 aastat. Rohemeelsemate ettevõtete/brändide väljaselgitamiseks paluti vastajail etteantud nimekirja alusel valida igas sektoris kuni viis tema hinnangul kõige rohemeelsemat. Valik tuli teha igas valdkonnas ca 30 tuntuma ja hinnatuma ettevõtte ning brändi seast, mille valimisel lähtuti Kantar Emori teiste brände ning ettevõtteid hindavate uuringute (brändide edetabel, ettevõtete tuntus ja maine, soovitusindeks jms) tulemustest.

Tekkis lähem huvi? Uuringu saad soetada meie e-poest.