Internetis leviv laste seksuaalne väärkohtlemine on murettekitavas kasvutrendis nii Eestis kui ka kõikjal mujal aktiivse internetikasutusega riikides. Kantar Emor uuris Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel seda teemat lähemalt Eesti 6–13-aastaste laste ja nende vanemate seas.

Oluline roll sedalaadi väärkohtlemise ennetamisel on aga ka noortega töötavatel spetsialistidel, kirjutavad meie juhteksperdid Kristiina Saks ja Merje Klopets Haridus- ja Noorteameti blogis.

Vahetund. Õpilased püüavad selle lühikese aja jooksul kiirelt nutitelefonis teada saada, mis kõik vahepeal on juhtunud. Vahel tunni ajalgi. Rääkimata vabast ajast. Isegi, kui täiskasvanud on internetikasutust püüdnud piirata. Nii palju ju toimub ja kuidas saaks sellest ilma jääda! Koos kasuliku sisuga suubub nende ekraanidesse kogu maailma ilu, valu ja paraku ka tumedam pool.

Juba keskmiselt 3.–4. klassiks on paljud noored veebis kokku puutunud mingit sorti seksuaalse sisuga: näiteks nende postitatud pildid on saanud seksuaalse alatooniga kommentaare, nad on käinud pornograafia veebikülgedel või mõni uus tuttav on neilt küsinud alastipilte (laste sõnavaras nude’sid). Mõnevõrra vanematele noortele – 11-13-aastastele – on internetis seksikaid pilte küsivad või tutvuda soovivad täiskasvanud sama „normaalne“ osa internetikasutusest kui pettused internetimängus või vihakommentaarid sotsiaalmeedias. Rõhutame, et normaalne on siinkohal jutumärkides, sest see ei ole normaalne, aga ometi see nii on. Me ei saa noori täielikus isolatsioonis hoida ega neid lõpuni kaitsta pahatahtlike kavatsustega inimeste eest, sestap on oluline anda neile kompass veebis tegutsemiseks ning julgustada neid vajadusel abi küsima.

Loe täispikkuses artiklit Haridus- ja Noorteameti blogist. 

Loe ka:
– Võimalike ohtude eest veebis aitab lapsi kaitsta usalduslik suhe lapsevanemaga