„See on ilmselgelt alahinnatud paljudes ettevõtetes, et kõige suuremat müügi mõju omab üldse sisekommunikatsioon,“ rääkis turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ külaline Silver Vohu. Ta tegutseb SEB Panga Baltikumi kommunikatsioonijuhina ning SEB Eesti turundus- ja kommunikatsioonidivisjoni juhina.

Ta märkis, et kõigepealt tuleb oma töötajad panna vastavasse projekti või tootesse uskuma ning selle sisemise põlemise pealt on palju lihtsam kaugele jõuda. Vohu tõdes, et tihtipeale pannakse sisekommunikatsiooni peale vähesema kogemusega kommunikatsiooniinimesed. SEB Pangas see nii ei ole, seal vastutavad kommunikatsiooniinimesed vastavalt teemale nii selle teema sise- kui väliskommunikatsiooni eest. „See on üks kommunikatsioon, see (sisekommunikatsioon) ei ole teisejärguline. Kui ajan näiteks kodulaenu teemat, siis teen seda nii sisse kui välja, sest need on võrdselt olulised sihtrühmad.“

Olulise tööriistana ka kommunikatsiooni- ja turundusotsuste tegemisel – näiteks sponsorlusprojektide vastuvõtmisel – mainis Vohu needscope-mudelit. Ta tõdes, et omaaegsel Ühispangal ja SEB-l olid erinevad lähenemised (lõbus vs tark, praegu on SEB’l volvolik n-ö caretaker positsioneering). „Meil on see tunnetus, mis on meie bränd ja mida ta ei ole ja siis sa saad väga hästi aru, et sissetulev sponsorlusprojekt on huvitav ja paljude osalejatega, aga see on teisele tüpaažile,“ kirjeldas Vohu. Ta tõi näite, et SEB oli pikaaegne Tallinna maratoni toetaja, kuid see üritus ei sobitunud otseselt SEB positsioneeringuga needscope-mudelis. Samuti mainis ta, et teinekord tulevad mittetulundusühingud toetust küsima ja siis saab neile näidata, milliste ettevõtetega nende tegevus rohkem sobituks. “Vahel müüakse valet asja – et oh, kui palju meil siin kontakte on. Aga see kontakt on nagu kulutuli, see võib sinu brändi hoopis hägustada. Teed erinevaid hästi suure kontaktiga asju ja üldse ei saa aru, mis sa oled. Kõik need sponsorlustegevused peavad olema ettevõtte kuvandi võimendajad,“ selgitas Vohu.

Kuigi pankade kohta öeldakse teinekord, et nad on konservatiivsed ja ei ole nii riskialtid, siis Vohu sellega ei nõustu. „Panga äri ongi riski võtmine. Pangad on väga head riskivõtjad, nad teavad, mis on selle riski hind ja teavad, mida teha, mida mitte.“

Meeskonda inimeste valimisel ei ole Vohu jaoks niivõrd tähtis vanuseline või sooline jaotus, vaid tiimiliikmete mõtteviis. Ta soovitab Patrick Lencioni raamatut „The 6 Types of Working Genius“ ja kasutab ka vastavat testi, kui tiimi on lisandumas uusi liikmeid. Seal on ära toodud erineva mõtteviisiga inimesed, keda kõiki on tiimi vaja, alates ideede algatajast kuni kriitiku ja „jess, teeme ära“-tüüpi inimeseni.

SEBs juba mõnda aega töötanuna asus Vohu 2014. aastal Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistriõppesse. Ta tõdes, et töö kõrvalt täiskoormusel õppimine on glamuurne vaid retrospektiivis. Kui see toimub, on see raske. Samas rääkis Vohu, et ka värbamisel jäävad talle silma elukestvad õppijad. „Ta teeb siis neid tööasju ka samamoodi. Raskel hetkel ta ei jäta pooleli, vaid läheb ja läheb edasi. Sellised sariõppijad on tihtilugu ka töö juures tegelikult sarisaavutajad. Neil on lihtsalt selline stamina, et nad ei jäta pooleli.“

Kuula-vaata lähemalt (Spotify/ Apple Podcasts):

Augustis alustasime Kantar Emori taskuhäälinguga ”Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Kantar Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Mari-Liis Küppar: rohetoodete asemel peaks keskkonda hoidvaid lahendusi pakkuma põhitoodetena
– Ranno Pajuri: tuleviku n-ö ennustamiseks tuleb kasuta