Situatsioon enne Euroopa Parlamendi valimisi
23.05.2014
TNS Emori valimiseelne uuring aprilli lõpus ja mai esimeses pooles näitas, et 41% valimisealistest kodanikest kavatseb kindlasti osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Potentsiaalset valimisaktiivsust mõõdeti 10-pallisel skaalal ja kindlasti valima minejateks defineeriti need, kes andsid vastuseks 10. Kui kõige kindlamale segmendile juurde liita ka vastusevariandi 9 kasutajad, siis potentsiaalne valimisaktiivsus võiks tulla kuni 46%. Tavaliselt ongi tegelik valimisaktiivsus olnud vastusevariandi 10 ja 9+10 andnute osakaalu vahepeal (v.a RK 2007 ja KOV 2009, kus tegelik aktiivsus oli vastusevariantide 9+10 ja 8+9+10 vahel). Tänavustest Euroopa Parlamendi valimistest potentsiaalset osavõttu võiks prognoosida vahemikku 41% kuni 46%.
Kandidaatide eelistus
Kandidaatide eelistus sõltub mõningal määral potentsiaalsest valimisaktiivsusest.
Variant A. Kui vaadata eelistusi kõikidest kodanikest, kes ei välistanud valima minemist, siis pingerida kujuneks järgmiseks:
| 1. Keskerakond | 21.6% |
| 2. Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 18.6% |
| 3. Reformierakond | 18.2% |
| 4. Isamaa ja Res Publica Liit | 16.4% |
| 5. Indrek Tarand | 14.8% |
| 6. Konservatiivne Rahvaerakond | 3.4% |
| Eesti Iseseisvuspartei | 1.6% |
| Eestimaa Rohelised | 0.4% |
| Muud üksikkandidaadid | 4.8% |
Mandaadi saaksid: Indrek Tarand, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Andrus Ansip, Tunne Kelam ja Jüri Ratas.
Kui aga vaadata kindlamalt valima minejaid – vastusvariandid 10 või 9+10, siis eelistuste proportsioonid kujuneks mõningal määral teistsuguseks.
Variant B. Kui hääletamisaktiivsus oleks vaid 41% – seega läheks vailima vaid kõige motiveeritum osa kodanikkonnast –, siis oleks pingerida järgmine:
| 1. Keskerakond | 21.0% |
| 2. Reformierakond | 19.6% |
| 3. Isamaa ja Res Publica Liit | 18.1% |
| 4. Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 17.7% |
| 5. Indrek Tarand | 15.5% |
| 6. Konservatiivne Rahvaerakond | 2.6% |
| Eesti Iseseisvuspartei | 0.7% |
| Eestimaa Rohelised | 0.3% |
| Muud üksikkandidaadid | 4.5% |
Väiksem hääletamisaktiivsus parandaks enam Reformierakonna ja IRL-i positsioone ning nõrgendaks peale sotside ka euroskeptilisemate jõudude osakaalu, kelle valijad ei ole eriti motiveeritud valima minema.
Ka sel juhul saaksid mandaadi: Indrek Tarand, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Andrus Ansip, Tunne Kelam ja Jüri Ratas.
Variant C. Kui hääletamisaktiivsus oleks 46% – mis on kõige tõenäolisem variant –, siis pingerida kujuneks järgmiseks:
| 1. Keskerakond | 20.6% |
| 2. Reformierakond | 19.2% |
| 3. Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 18.4% |
| 4. Isamaa ja Res Publica Liit | 17.2% |
| 5. Indrek Tarand | 16.3% |
| 6. Konservatiivne Rahvaerakond | 3.3% |
| Eesti Iseseisvuspartei | 0.7% |
| Eestimaa Rohelised | 0.3% |
| Muud üksikkandidaadid | 4.1% |
Ka sel juhul saaksid mandaadi: Indrek Tarand, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Andrus Ansip, Tunne Kelam ja Jüri Ratas.
Uuringu meetod: personaalintervjuud vastajate kodudes (TNS Emori kahe CAPI-bussi raames). Kokku küsitleti 897 valimisealist kodanikku vanuses 18+. Küsitlusperioodid olid: 23.04.–30.04.2014 ja 7.–14.05.2014. Kandidaadi eelistust küsiti neilt, kes vastasid potentsiaalse valimisaktiivsuse küsimusele 3–10, neid oli kokku 684 valimisealist kodanikku.
