Sotsiaalmeedia vähendab õlle tarbimist
16.02.2018
16.02.2018
Suured õlletootjad seisavad paljudes maailma riikides tõsise väljakutse ees, sest noored ei joo enam nii palju kui varasemad põlvkonnad, üllataval kombel mängib õlletarbimise vähenemises oma rolli ka sotsiaalmeedia.
Kantar TNS kirjutab oma analüüsis, et esiteks on nutitelefonid nn “isoleeritud sotsialiseerijad” – kuna sõpradega saab suheldud ka kodus, väheneb üksiti vajadus käia kõrtsides ja pubides. Teiseks pole hea välimus ja tervislikud eluviisid olnud kunagi varem nii olulised kui praegu ja õllekõhuga Instagramis paraku laike ei saa. Kolmandaks elame me “igaühepaparatsonduse” ajastul, mis tähendab, et inimest võidakse igal hetkel filmida või pildistada ning riputada tulemus ka sotsiaalmeediasse, näiteks Snapchati. Ei ole sugugi tore hiljem vaadata, kuidas eile purjus oldi …
Samal ajal levivad alkoholivabad või väga madala alkoholisisaldusega õllesordid ning mõistagi käsitööõlled. Just viimase tarbimine võimaldab üksiti demonstreerida oma iseseisvust ja sõltumatust ning teisalt ka toetust kohalikule väiketootjale.
Õlletööstus on seni investeerinud peaasjalikult traditsioonilistesse reklaamikanalitesse, mille kasutamine on omakorda väga kulukas. Nii näiteks maksis 30-sekundiline reklaam Superbowlil mullu Budweiserile 4,5 miljonit eurot, 2014. aasta Brasiilia MM-il aga lausa 75 miljonit.
Ent ka suured õlletootjad on mõistnud, et neil tuleb jõuda noorteni läbi sotsiaalmeedia, tõsi, seda tuleb teha iseäranis nutikalt. Ei piisa lihtsalt sellest, kui uus telereklaam riputatakse ka Instagrami. Alati tuleb arvestada konkreetse sotsiaalmeediakanali ning selle kasutajate eripäradega.
Allikas: Kantar TNS
Loe lähemalt ka inimeste internetikäitumist uuriva Connected Life üleilmse analüüsi kohta.
Juhtekspert, Kantar Emor
Tööandjate maine uuring näitab, et inimeste jaoks on tööandja valikul kõige olulisemad korralik palk, kindlus töö koha säilimises ning et töötajad tunneksid, et tööandja neist hoolib. Töötajaid väärtustav kuvand kujuneb erinevate tegurite koosmõjus: lisaks materiaalsele motivatsioonipaketile on väga oluline ka juhtimiskultuur.