Teadlased asuvad uurima kooliaasta alguse mõju koroonaviiruse levikule
21.09.2020
21.09.2020
Esmaspäeval, 21. septembril algab Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel koostöös Kantar Emori, Medicumi ja SYNLAB Eestiga koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus.
Uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdes, et kooli algus tihendas inimestevahelisi kontakte ja lõi soodsaid võimalusi viiruse edasikandumiseks. Terviseameti andmete järgi lisandub uusi nakatunuid iga päev pea kogu Eestis, seni on puutumata vaid üksikud maakonnad.
Hiljutistes piirkondlikes seirelainetes on lisandunud hulk haigustunnusteta või väga kergete sümptomitega nakatunuid, kes polnud nakkusest ise teadlikud. Kalda sõnul annab üleriigiline seire võimaluse hinnata, kas koroonaviiruse varjatud levik võib olla laiem. Sellest lähtuvalt aitab uuring paremini planeerida nii koolielu kui ka avalikke üritusi ning vajadusel kaaluda suurema levikuga piirkondades viiruse levikut tõkestavate meetmete rakendamist.
30. septembrini vältava seirelaine käigus on teadlaste soov testida juhuvalimi alusel kokku 2400 elanikku üle Eesti. Rahvastikuregistri andmete põhjal valimisse sattunud inimestele saadab uuringufirma Kantar Emor kutse e-kirjaga. Pärast küsimustiku täitmist võtab AS Medicum vastajaga ise ühendust ning lepitakse kokku sobiv aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
See on koroonaviiruse levimuse uuringu kaheksas seirelaine. Uuringut teevad Tartu Ülikooli teadlased, partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja SYNLAB Eesti.
Refereeritud: ERR.ee
Rohkem infot koroonaviiruse leviku seire kohta leiab SIIT.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.