„Naeratus läbi telefoni on oluline – et uuringule vastajad kuuleksid, et sa naeratad,“ ütleb Anna Grüning Kantar Emori telefoniküsitluse keskusest. Räägime Annaga lähemalt telefoniküsitleja tööst: tema on üks neist, kes võib Sulle teinekord Kantar Emori uuringu tarbeks helistada ja Su arvamust küsida.

Ida-Virumaalt kakskeelsest perest pärit Anna õppis tegelikult hoopis algklasside õpetajaks, aga pole selles ametis päevagi töötanud. „Hakkasin aru saama, et suurte klasside jaoks ei ole mu hääl piisavalt tugev ja see kurnab,“ tõdeb ta. Samuti on ta omandanud majandushariduse. Pikalt töötas ta Viking Line’i kõnekeskuses ja hiljem ka Tallinna lennujaamas väravatöötajana, kes võtab lennukid vastu ja kutsub reisijaid lennule. Anna on terve elu aktiivselt liikunud – allveeujumise hobist kuni tantsimiseni – ent mingil hetkel hakkas seljatrauma tema liikumist ja töövõimet piirama. „Töötukassa soovitas mul proovida tööd telefoniküsitlejana Kantar Emoris. Kuna töötan kodust ja töö on paindlik, saan täpselt omale sobiva tempo ja istumisasendi valida,“ räägib ta. „Vahel, kui selg väsib ära, teen näiteks mõned yin jooga harjutused ja siis saan taas jätkata.“

Tavaline tööpäev näeb välja nii, et hommikul ta saab teada, mis uuringud on seekord plaanis. Näiteks raadio- ja muusikakuulamise uuringute jaoks või ettevõtteid kaasavate küsitluste jaoks helistatakse hommikuti, ent enamike uuringute jaoks helistatakse õhtusel ajal. Kui mõtled teinekord, kuidas küsitleja just Sinu numbrile helistab, siis enamasti on see juhuslik: numbreid genereerib arvuti.

Anna tõdeb, et viimasel ajal on inimesed väga ettevaatlikud ja ei julge enam nii palju võõrastelt numbritelt kõnesid vastu võtta. Selle üks põhjuseid on erinevad pettused, mida pätid panga või postifirma vms nimel helistades korda saadavad. „Kui pettuste puhul hakatakse üldiselt rääkima vene keeles, siis meie küsitlejad alustavad alati eesti keeles. Kui inimene tahab ise vene keelele üle minna, siis teeme seda,“ kõneleb Anna. Mõistagi ei küsi meie küsitlejad iialgi inimesi isiklikke andmeid nagu isikukood või PIN-koodid. „Vahel ikka juhtub, et inimesed vihastavad telefoniküsitleja peale ja ütlevad halvasti. Ma olen aru saanud, et praegu ongi keeruline aeg ning inimetel on raske, aga ehk see läheb jälle heaks,“ nendib Anna.

„Kui sa saad inimese rääkima, on nii tore rääkida. Paljudega on tunne, nagu oma inimesega räägiks – mõni vastaja on mulle öelnud, et nagu oma sugulasega räägiks. Osa inimesi viskab nalja, huumorimeel päästabki alati päeva,“ jutustab ta. Kui mõelda, mis uuringutele inimesed eriti meelsasti vastavad, siis Anna hinnangul on nendeks näiteks meditsiiniteemad, kaitsevaldkond ning raadio- ja muusikakuulamise uuringud. „Poliitikateemaliste uuringute puhul osa tahab väga vastata, teine aga ütleb, et seal on hullumaja ja ei oska kedagi valida,“ lisab ta. „Vahel tunned, et oled justkui ka psühholoogi rollis, eriti vanemate inimeste puhul. Näiteks meditsiiniteemaliste uuringute puhul nad tahavad oma muresid jagada: et ei pääse eriarsti juurde jne.“

Kokkuvõttes hindab Anna oma töö juures kõige enam inimestega suhtlemist ja paindlikkust. „Tunnen, et mind julgustatakse siin – muu hulgas võtsin värskelt vastu väljakutse hakata ka superviisoriks, kes on teistele telefoniküsitlejatele toeks.“

Vaata ka:
– Uuringukool: veebi- vs telefoniküsitlused