Selle üle, milline saab olema töökorraldus tulevikus, on paljud inimesed mõelnud juba aastaid. Kuid globaalne koroonapandeemia on toonud inimeste tänapäeva töökorraldusse radikaalse ja kiire muutuse. Kuigi paljudes riikides kontoreid järk-järgult juba avatakse, loodavad paljud töötajad jääda hübriidtööle.

Kantari hiljutisest uuringust selgub, et 68% hübriidtöötajatest teevad praegu kaugtööd rohkem kui enne pandeemiat. Üha suurenev kaugtööle kulutatud aeg toob kaasa diskussiooni selle üle, mida me elus tegelikult vajalikuks peame. Näiteks on mõned ettevõtted muutustele reageerides lubanud inimestel püsivalt kodus töötada, mõned aga on rakendanud 4-päevast töönädalat.

Üle maailma erinevates riikides läbi viidud uuringus küsitleti osalise ja täisajaga töötavaid inimesi, kelle töö iseloom võimaldab teha kaugtööd. Rääkides inimestega erinevatest generatsioonidest kaheksast suuremast riigist, uuris Kantar, kuidas nad näevad töökorraldust tulevikus, kuidas nad suhtuvad karjääri puudutavatesse otsustesse ning milliseid positiivseid ja negatiivseid külgi hübriidtöö kasv võib töötajatele ja ettevõtetele kaasa tuua.

Rohkem eelistatakse töötada kontorist väljaspool

Uuringust ilmneb, et kõik töötajad eelistavad teha kaugtööd suurema osa ajast kui praegusel hetkel. See kehtib kõikide generatsioonide puhul ja kipub vanusega kasvama.

Z-generatsioon (vanuses 18-24) sooviks, et ideaalis 56% nende tööajast saaks nad veeta väljaspool kontorit, see number kasvab beebibuumerite generatsiooni (vanuses 56-75) puhul 63 protsendini.

Rahulolu praeguse kaugtööpoliitikaga

Oma tööandja praeguse kaugtööpoliitikaga on rahul 86% vastajaist, vaid 6% väljendas rahulolematust. See on sarnane kõigis vanuserühmades.

Rahulolu suureneb märgatavalt paindlikkusega. 68% neist, kes arvavad, et nende tööandja kaugtööpoliitika on väga paindlik, on sellega väga rahul. Mõnevõrra paindliku poliitika puhul langeb väga rahul olevate inimeste osakaal 21 protsendini.

Kuigi nooremad vastajad ei soovi ilmtingimata rohkem aega kaugtööks, on nende jaoks paindlikkus väga oluline. 86% Z-põlvkonna vastajatest väitis, et hübriidtöö võimalus oli otsustavaks teguriks uue rolli valimisel või praeguses ametis jätkamisel. See langeb vanuse kasvades, langedes beebibuumerite generatsiooni puhul 66 protsendile.

Sarnaselt 63% Z-generatsiooni vastajatest otsib uut ametit osaliselt oma praegusel töökohal kehtiva kaugtööpoliitika tõttu. Beebibuumerite puhul on see näitaja veidi alla kolmandiku.

Tõenäolisemalt nõustutakse rohkem täielikult kaugtöö vormis tehtava tööga

Töötajad nõustuvad suurema tõenäosusega vastu võtma tööd, kui see on pigem täielikult tehtav distantsilt, mitte täisajaga kontoris kohapeal. Globaalselt vaadates nõustuks 82% täielikult kaugtööna tehtava ametikohaga ja ainult 69% täielikult kontoris kohapeal tehtava tööga.

Töötajad leiavad, et paindlikkus toob neile rohkem kasu

70% vastajaist usub, et paindlik töö toob üleüldist kasu töötajatele, 5% vastajaist näeb aga paindlikus töös pigem negatiivset külge. See kehtib kõikide generatsioonide puhul ja on laias laastus sarnane kõikides riikides.

Kõige sagedamini tajutav kasu on pikaks pendelrändeks kuluva aja vähenemine, mida tõi välja 53% vastajaist, ja sagedamini just vanem generatsioon – 63% beebibuumeritest vs. 40% Z-generatsioonist. Näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Brasiilias oli tööle ja tagasi kuluva sõiduaja vähenemine enim välja toodud positiivne aspekt hübriidtöö juures – 60% tõstis selle esile. Teine kõige sagedamini tajutav eelis on töö ja isikliku elu korraldamise lihtsus, mida mainis ligi pool kõigist vastajaist.

Suhteliselt vähe leidus neid (5%), kes arvasid, et paindlikum töö tekitab töötajatele probleeme. Sagedamini mainiti järgmisi probleeme: tööd ja isiklikku elu on raskem eristada, segavad tegurid kodus ja väljakutsed töökaaslastega suhtlemisel. Igat probleemi mainis ligi kolmandik neist vastajaist.

Paindlikkus toob ka ettevõtetele rohkem kasu

65% vastajaist tunneb, et paindlik töötamine tuleb kasuks ka ettevõttele endale. Siin on põlvkondade vahel väikesed erinevused – paindliku töökorralduse kasulikkust ettevõtetele näevad rohkem nooremad töötajad (alla 40-aastased).

Suurim tajutav kasu on õnnelikum tööjõud (48% vastas nii), suurenenud tootlikkus (44%) ja tegevuskulude vähenemine, mida saaks kasutada töötajatele muude lisahüvede pakkumiseks (43%).

Vaid 6% arvab, et see toob ettevõttele üldist kahju. Enamik neist, kes arvas, et paindlik töö põhjustab ettevõttele probleeme, toob välja raskusi meeskonna ühtekuuluvustunde loomisel või meeskonnaga suhtlemisel või vähenenud tootlikkust.

Hübriidtöötajad soovivad tuge kodukontorile

Kui vastajatelt küsiti, millele peaksid tööandjad kaugtöö arendamisel või säilitamisel keskenduma, vastati kõige sagedamini, et tööandjad võiks aidata kaugtöö tegijaid kodukontori ülesseadmisel ja hoidmisel.

Seda kalduvad olulisemaks pidama vanemas eas töötajad, samas kui töötaja arengu olulisus näitab vastupidist mustrit. Mentorlust peavad ka nooremad generatsioonid olulisemaks, kuid nn kaasamiskultuuri edendamisel on rohkem pooldajaid vanemas eas töötajate hulgas.

Uuringust

Kantari uuring viidi läbi jaanuaris 2022 veebi teel kaheksas riigis: Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, Singapuris, Mandri-Hiinas ja Brasiilias. Uuringus osales ligi 8000 täis- või osalise tööajaga töötajat, kelle töö iseloom võimaldas vähemalt osaliselt teha kaugtööd.

Allikas: Kantar