Tutvu katsetamise juhendiga
04.07.2023
04.07.2023
Meil oli rõõm olla osa Riigikantselei innotiimi väga olulisest projektist, mille kaudu soovime kaasa aidata selle, et avalikus sektoris leviksid teadmised ja oskused katsetamisest. Kuidas teha nii, et inimesed rohkem liiguksid või vähem makse maksmata jätaksid või prügi sorteeriksid? Kõigile kättesaadavas katsetamise juhendis (loe siit) tutvustame katsetamist kui üht lähenemist probleemide süsteemsele lahendamisele, mille tuumaks on lahenduste väiksemas mahus läbiproovimine. Tegime juhendist lähemalt juttu meie käitumisteaduste eksperdi Anna Karoliniga, kes on juhendi juhtautor.
Juhend on mõeldud kõikidele avaliku sektori töötajatele, kes mõnda probleemi lahendada püüavad. Oleme katsetamisprotsessi puhul proovinud luua protsessi mudeli, mille abil saab jõuda lahenduste ja nende katsetamiseni. Tegelikult on juhendist kasu ükskõik kellel, kes proovib mõnda ühiskondlikku probleemi lahendada, näiteks mõni vabaühenduse töötaja või lihtsalt aktiivne inimene. See juhend lähtub ideest, et katsetades soovime rohkem uurida teiste inimeste kogemusi ja koguda andmeid meie lahenduse toimivuse kohta.
Olen ise mitmeid katsetamisprojekte juhtinud ja minu arvates on see veidi hirmus ja vearohke protsess. See on aga täiesti okei, sest uue proovimine ongi riskantne ja vaid riskides leiame pärleid. Ühiskondlikud probleemid muutuvad üha nurjatumaks ja katsetamine aitab häid lahendusi testida. Soovin, et juhend annaks katsetajatele veidi julgust, kindlust ja aitaks protsessis orienteeruda – kus maal ma täpselt olen. Lisaks juhendile on katsetajatel tarvis muidugi ka lisatuge oma meeskonnalt, organisatsioonilt ja teistelt katsetajatelt. Ning seda, et oleksime avalikus sektoris julged ja aktsepteeriksime, et katsetamine võib tuua ka nulltulemuse. Tähtsad on saadud teadmised ja kogemused.
Juhendi koostamisel oli meil palju sõbralikke vaidlusi, meie meeskonnas oli naljakal kombel ka mitmeid endisi väitlejaid. Põhiliselt põrkusid omavahel praktiline fookus avalikust sektorist ning akadeemikute kuldsed ja puhtad mudelid. Vaidlesime ka palju selle üle, kui keerukas juhend peaks olema, sest katsetavad nii kohalik omavalitsus, haldusasutused kui ministeeriumid. Huvitav avastus oli, et Eestis läbi viidud katsetused on sageli dokumenteerimata ja on vähe süsteemseid kirjeldusi juba tehtud projektidest. Sellest on kahju, sest katsetamisse on inimesed sageli pannud enda südamevere – vaeva nähakse kõige olulisemate probleemide ja huvitavamate lahendustega. Saime selle käigus küll 25 näidet dokumenteeritud, aga iga katsetaja võiks enda katsetuse kohta ajalooannaalidesse ülevaate teha.
Minu enda jaoks olid kõige huvitavamad kaks aspekti. Esiteks vestlesime katsetajatega avalikust sektorist nende murede kaardistamiseks. Sain palju mõtteid ja peegeldust, et need inimesed tundsid end nii, nagu mina kunagi katsetades – üksi, oma valdkonnas katsetamise entusiastidena. Katsetamised on keerukad, mõnikord takerduvad erinevatesse mülgastesse. Nii nagu kunagi mul, vajavad katsetamismeeskonnad tuge, kas või teisi katsetajaid enda kõrvale.
Teiseks õppisin fännama katsetamise mudelit ja avastasin, et see on paljude olemasolevate mudelitega üpris sarnane ja universaalne. Näiteks olen ise varasemalt vabasektori algatusi käivitanud ja need jälgisid suhteliselt sarnast mudelit.
Mina töötan mitmete avalike uuringutega ja need on kindlasti katsetamiselementidega. Praegu mõtleme koostöös Sotsiaalministeeriumi ja tervisevaldkonna osapooltega Eestile sobivat toitumisnõustamise mudelit välja. Katse läbiviimine jääb küll ministeeriumi peale, ent sellel projektil on palju sarnaseid elemente: probleemide uurimine, lahenduse kokkupanek, huvitavad arutelud arstidega. Kevadel lõpetasime suure meeste tervishoiuteenuste kasutamise uuringu, kus mõtlesime kuidas võiksid Eesti mehed kauem ja tervemalt elada.
Pärast suvepuhkust proovime katsetamise teemal ka rohkem üle Eesti rääkida, et juhend inimesteni jõuaks. Ja kindlasti kavatsen minna jälle kaema üht väga edukat katsetust – Tartu autovabaduse puiesteed.
Juhendi autoriteks on Kantar Emor, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Akkadian. Juhendiga koos ilmus näidete kogu 25st avaliku sektori katsest.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.