Koroonapandeemia on tekitanud üleilmse majanduskriisi ning paljud ettevõtted on seepärast sunnitud tegevuse kas ajutiselt peatama või koguni lõplikult uksed sulgema. Kantari kliendikogemuse globaalne juht Barbara Cador teeb ülevaate Kantari hiljuti tehtud uuringust ärijuhtide seas, kuidas on koroona avaldanud mõju ettevõtlusele ning millal võiks oodata taastumist.

Väljavaade on ettevõtete jaoks kindlasti üsna sünge, hoolimata viimasel ajal ilmunud uudistest koroonavaktsiini valmimise edusammude kohta. Kantari tehtud Global Business Compassi uuringust, mis võtab kokku rohkem kui 4500 ärijuhi hinnangud üle maailma, selgub, et üle poole neist ehk 57 protsenti usub, et majanduse areng on pärsitud veel aasta või kauemgi pärast vaktsiini turule tulekut. Sealjuures veidi enam kui neljandik eeldab, et nende ettevõttel kulub kriisist täielikult taastumiseks vähemalt kaks aastat.

Mida lähemale aasta lõpule, seda süngemaks ka pilt muutub. Enam kui kaks kolmandikku (69%) ettevõtetest eeldab teise poolaasta lõpetada langusega. 54 protsenti ettevõtetest on väljendanud ka jätkuvate toetusmeetmete nõuet – peamiselt puudutab see paremate maksutingimuste võimaldamist või maksude maksmise edasilükkamist. Uuringu tulemustest selgus ka, et peaaegu kaks kolmandikku ettevõtetest vähendas 2020. aastal turundusele tehtavaid kulutusi – keskmine langus oli 37 protsenti. Pooled ettevõtted on vähendanud ka kommunikatsiooni- ja meediakulusid, keskmiselt 39 protsenti. Mis aga edasi saab?

Pandeemiajärgse maailma valguses nentisid paljud juhid, et oma ettevõtete mudelid ning strateegiad tuleb põhjalikult uuesti läbi mõelda: koguni 90 protsenti neist arvab, et pandeemia ajal toimunud muutused tarbijakäitumises jäävad püsima ka kriisi möödudes. Kui vaadata eelmisi globaalseid majanduskriise, siis ükski neist pole kaasa toonud muutusi tarbijakäitumises nii suures ulatuses kui praegune.

Mida aga plaanivad ettevõtted siis muutunud olukorra pärast teisiti teha? 64 protsenti ärijuhtidest plaanib oma ettevõtte pikaajalised strateegilised prioriteedid uuesti läbi vaadata, 79 protsenti peab vajalikuks oma ettevõtte põhistrateegiat edasi arendada ning 84 protsenti plaanib muudatusi organisatsiooni struktuuris. 72 protsenti küsitletud juhtidest väitis ka, et kavatseb üle vaadata ka töömeetodid, et muuta need rohkem agiilseks ja paindlikumaks.

Üleüldise majandusliku mure ja tõsiste piirangute taustal toob Barbara Cador välja kolm peamist strateegiat, mida ka turundustiimid oma ettevõtete taastumisstrateegias võiksid rakendada.

Digitaalne transformatsioon

Kantari üleilmse Covid-19 baromeetri tulemustest nähtub, et 40 protsenti tarbijatest on selle eriolukorra ajal e-kanalites rohkem kulutama hakanud, seejuures väidab 45 protsenti tarbijaist, et jätkab ka edaspidi ostlemist nendest e-poodidest, mille nad sel kriisiajal on enda jaoks avastanud.

Nende muutuste taustal, mis muidu toimuksid aastakümne jooksul ja leiavad aset nüüd vaid loetud kuudega, nõustus 95 protsenti uuringus osalenud juhtidest, et e-kanalis tehtavad kulutused suure tõenäosusega kasvavad veelgi. Kuid vaid 55 protsenti ettevõtetest ütleb, et nad on oma e-kanalite võimekusse pandeemia ajal investeerinud, mis näitab, et selle uue reaalsusega kohanemiseks seisab ees veel palju tööd.

Uute lähenemisviiside testimine peaks olema ettevõtetel päevakorras, samal ajal on nende strateegiate jaoks vajalik ka uurida inimeste muutuvaid vajadusi ning erinevate kokkupuutepunktide olulisust tarbijate e-ostude teekonnal. Seega vajavad ettevõtted infot, mida saaks integreerida juba olemasolevate ja kolmandate osapoolte andmetega, et pakkuda kiiremat ülevaadet uute klientide ja uute võimaluste kohta.

Kõrgem eesmärk ja jätkusuutlikkus

85 protsenti tarbijatest peab oluliseks soetada tooteid ettevõtetelt, mis seisavad mõne suurema eesmärgi eest ja usuvad sellesse. Seejuures on 18–34-aastaste inimeste osakaal, kelle meelest peaksid brändid selles vallas teenäitajad olema, kasvanud selle eriolukorra ajal 20 protsendilt 27 protsendile.

Enamgi veel – Barbara Cadori sõnul näitavad uuringu tulemused, et 51 protsenti BrandZ edetabelis olevatest kasvufaasi brändidest mängib ühiskonna toetamisel aktiivset rolli. Ometi plaanib ühiskonda oma panuse anda vaid 34 protsenti ettevõtetest.

Cadori sõnul võiksid ettevõtted rohkem tähelepanu pöörata suuremast eesmärgist lähtuvale strateegiale ning jätkusuutlikkusele oma tegevusmudelites, et püsida asjakohasena selles üha arenevas kliendibaasis. Turundustiimid peaksid mõtisklema, milliseid otseseid või kaudseid tarbijavajadusi rahuldatakse, ning kaaluma nende võimalikku funktsionaalset või emotsionaalset mõju inimeste elule. Cadori soovitusel tuleks kõrgem eesmärk integreerida ettevõtte kommunikatsiooni, toote, brändikogemuse ja brändilojaalsusega kui nende ühe osana, selle asemel et kasutada seda eraldiseisva kontseptisoonina.

Organisatsiooni tulemuslikkus ja innovatsioon

Peaaegu kaks juhti kolmest tunneb, et konkurentsis püsimiseks pole nende ettevõtte praegune tegevusmudel õige.

Pandeemia ajal on suutnud kasvada vaid 20 protsenti ettevõtetest. 59 protsenti ettevõtetest, mis suutsid saavutada kasvu või ei ole kandnud märkimisväärset kahjumit, tegid muudatusi oma ärimudelis, samal ajal kui enam kui veerand ettevõtetest investeeris rohkem innovatsiooni. Kriisikahjudest taastumine nõuab ettevõtetelt äärmuslikke muutusi vanade töömeetodite osas ning organisatsiooni tulemuslikkuse põhjalikku ülevaatamist ja investeeringuid sellesse.

Barbara Cador soovitab luua töötajatele ja tarbijatele tagasisidestamise võimalus kindlustamaks, et ettevõtte põhimõtted ja pikaajalised strateegilised prioriteedid oleksid endiselt asjakohased, samuti kiirendamaks ettevõtte õpiprotsessi ning parimate praktikate järjepidevust. Isoleeritud organisatsioonid, kes on kliendikogemuse turundusest ja müügist lahku löönud, vajavad kiiret raputust, et saada terviklikku vaadet, kuidas nõudlust taaskäivitada.

Viimane ja väga oluline ning vajalik on investeering sisendteabesse. Me teame, et kasvufaasis brändid mõistavad tarbijaid ning tegutsevad vastavalt sellele. Vaid eeldustele tuginemine pole parim viis edenemiseks, eriti kriisiaegadel.

Global Business Compass on Kantari uuring, mille raames küsitleti üle maailma 4475 ärijuhti, neist 900 tipptasandilt.

Allikas: Kantar