Valimispäevaeelne seis
13.10.2017
13.10.2017
Vahetult enne valimispäeva on Keskerakond oma positsioone kindlustanud ja kogu Eestis saaks see erakond natuke üle 30% ning Tallinnas 44% valijate häältest. Tallinnas tähendaks see ka napilt üle 50% mandaatidest (40 mandaati 79-st) saamist. Keskerakonna absoluutse enamuse saamise võimalus sõltub paljuski piiripealsete, valimiskünnise lähedal olevate erakondade lõplikust tulemusest. Kui keegi neist, kas Savisaare VL ja Tegus Tallinn, EKRE või IRL peaks jääma alla valimiskünnist, siis tähendaks kindlalt Keskerakonna ainuvõimu jätkamist. Loomulikult saab Keskerakond koalitsiooni teisi kaasata, kuid see oleks pigem vaid illusoorne võimu jagamine.
Keskerakonna näol on tegemist ka kõige suurema kulutajaga traditsioonilises meedias, osakaaluga 32% (Emori Adex), kus on kokku liidetud augusti ja septembri reklaamikulutused teles ning trükimeedias. Täpsemad reklaamikulutuste numbrid selguvad aga alles pärast valimisi. Osad erakonnad teevad valimiskampaaniat suuresti vaid internetis, peaasjalikult sotsiaalmeedias, millega eristub teistest selgemalt näiteks SDE. Sellise strateegia edukus selgub pärast valimisi, kui erinevate erakondade kampaaniakulud on täpselt kaardistatud ning lõpliku valimistulemusega seostatud. Arvestades aga, et vähemalt Tallinnas on Keskerakond kõige aktiivsem tänavapildis (kaubanduskeskuste juures jne) ja seda vähemalt paar kuud, teised erakonnad aktiviseerusid alles vahetult enne valimisi, siis see koos reklaamipanuste ja võimulolija eelistega (linnaleht, linnaosa lehed ja Tallinna TV jne) garanteeribki neile edu jätkumist.
Kogu Eestis jätkab enam-vähem stabiilsel teisel kohal Reformierakond 17,4%-ga, järgnevad SDE ligikaudu 11%-ga, ning EKRE ja IRL mõlemad ligikaudu 7% toetusega.
Emori küsitluste tulemused 2017. aastal | Eelmiste valimiste tulemus | ||||||
Kogu Eesti | mai | juuni | juuli | aug | sept | okt | KOV 2013, valimised.ee |
Eesti Keskerakond | 24.2% | 27.1% | 27.4% | 28.9% | 25.1% | 30.6% | 31.9% |
Eesti Reformierakond | 20.0% | 18.9% | 18.3% | 18.8% | 19.0% | 17.4% | 13.7% |
SDE | 12.5% | 10.8% | 12.1% | 11.4% | 15.1% | 10.7% | 12.5% |
EKRE | 9.1% | 9.4% | 10.1% | 11.3% | 10.6% | 6.7% | 1.3% |
IRL | 3.6% | 4.9% | 4.5% | 3.4% | 4.7% | 6.7% | 17.2% |
Muu erakond | 3.0% | 3.9% | 4.5% | 2.8% | 3.4% | 1.4% | 0.0% |
Kohalik valimisliit või üksikkandidaat | 27.6% | 25.0% | 23.1% | 23.4% | 22.0% | 26.6% | 23.2% |
Tallinnas on Reformierakonna edu võrreldes kolmandal kohal oleva SDE-ga oluliselt kahanenud (RE 15,3% ja SDE 14,5%), muutudes marginaalseks.
Huvitav muutus on toimunud aga EKRE ja IRL-i positsioonides. Mõlemad erakonnad omavad suuresti kattuvat potentsiaalset valijaskonda ning oktoobri alguseks on nende eelistuste vahekord oluliselt muutunud: IRL juhib selgelt EKRE ees. IRL saaks kindlalt sisse, kuid EKRE toetus on piiripealne. Kui vaadata reklaamikulutusi traditsioonilises meedias, siis IRL-i reklaamimahud ületavad EKRE omasid kolmekordselt. See on nähtavasti koos IRL-i suurema aktiivsusega tänavapildis ka muutuse üheks põhjuseks, mis on võimaldanud IRL-il osaliselt taastada ka oma endist toetajaskonda.
Tallinnas kaalusid paljud endised Edgar Savisaare toetajad veel septembris ka Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Talllinna valimist, kuid nende lähima konkurendi, Keskerakonna aktiivsus tänavapildis ja oluliselt mahukamad reklaamikulutused kahe viimase kuu jooksul on muutnud selle valimisliidu võimalused volikogusse jõuda nõrgemaks, praegu ollakse valimiskünnise piiril. Selle valimisliidu peamiseks nõrkuste põhjustajateks on potentsiaalsete valijate (enamikus venekeelsed) jaoks atraktiivsete isikute (venekeelsete) vähesus nende nimekirjades ja meedia kriitiline suhtumine neisse.
Emori küsitluste tulemused 2017. aastal | Eelmiste valimiste tulemus | ||
Tallinn | september | oktoober | KOV 2013, valimised.ee |
Keskerakond | 39.5% | 44.3% | 52.7% |
Reformierakond | 19.9% | 15.3% | 10.6% |
SDE | 12.0% | 14.5% | 9.9% |
IRL | 5.0% | 7.6% | 19.2% |
EKRE | 7.0% | 5.3% | 2.7% |
Savisaare VL ja Tegus Tallinn | 7.8% | 5.2% | – |
Rohelised | 3.3% | 3.4% | 0.5% |
Vaba Tallinna kodanik | 3.2% | 3.3% | 4.0% |
Muu | 2.3% | 1.1% | 0.4% |
Tabeljaotustes on kandidaatide protsendid näidatud nendest, kellel on oma eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks KOV valimiste tulemustega. Seega võimaldab antud andmete esitamine näha erakondade võimalikku osakaalu kohalikes omavalitsustes, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
Viimane küsitlusperiood: 9.-12.10.2017
Uuringu meetod: veebiintervjuud. Kokku küsitleti 1209 alalist elanikku vanuses 16+. Tallinlasi küsitleti 446 elanikku vanuses 16+. Andmetes on ühendatud valimas käinute eelistus ja valima minejate valimiskavatsus. Vastanutest moodustasid 51% juba valimas käinud (elektrooniliselt hääletanud 31%, valimisjaoskonnas hääletanud 20%) ning 49% valima minna kavatsejad.
Tallinna vastajatele näidati 9 esimese kandidaadi nime igast nimekirjast ringkondade kaupa, ülejäänud Eestis (v.a Tartu) esitati vastajatele ainult erakondade ja valimisliitude (koos üksikkandidaatide) üldine nimekiri.
Uuringu tulemuste esmaavaldamisõigus kuulub uuringu tellijale, ajalehele Postimees.
Uuringuekspert, Kantar Emor
Viimastel aastatel aset leidnud muutused brändide edetabelis viitavad sellele, et Eesti elanikud hindavad üha enam globaalseid ja vähem kohalikke kaubamärke. Nii leiame Kalevi ja ERRi kõrvalt YouTube'i ja Google'i.