Eesti elanike arvates sobiks järgmiseks presidendiks Jüri Ratas või Kersti Kaljulaid
22.04.2021
22.04.2021
Eesti elanikud eelistaksid järgmise presidendina näha Jüri Ratast või praegust presidenti Kersti Kaljulaidi, selgub Kantar Emori värskest uuringust.
Aprillis tehtud uuringus anti vastajatele ette nimekiri viie potentsiaalse kandidaadiga ning küsiti arvamust, kes sobiks kõige paremini Eesti järgmiseks presidendiks. Neist enim poolehoidu kogus endine peaminister ning praegune Riigikogu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas – 23 protsenti vastanutest näeks teda järgmise riigipeana. Enim toetust on Ratas kogunud just Keskerakonna valijaskonnalt, kuid teda toetavad ka muust rahvusest eestimaalased ning kuni keskharidusega inimesed.
Eesti praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi jätkamist eelistab 21 protsenti eestimaalastest. Kaljulaidi sobivusse presidendiametisse usuvad eelkõige Reformierakonna, Eesti 200 ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetajad, kuid ka eestlased ning kõrgharidusega Eesti elanikud.
Lisaks Jüri Ratasele ja Kersti Kaljulaidile oli võimalike kandidaatide nimekirja lisatud ka Tarmo Soomere, Mart Helme ja Ülle Madise. Tarmo Soomere toetus erakondliku eelistuse lõikes on tugevaim Isamaa Erakonna valijate hulgas. Mart Helme toetajad on suuremas osas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võimalikud valijad. Ülle Madise toetus jaguneb erakondlikus lõikes ühtlasemalt kõikide erakondade toetajate vahel ning tema toetajaskonda ei saa konkreetse erakonna eelistusega siduda.
7 protsenti vastajatest mainis spontaanselt ka teisi võimalikke tulevasi presidendikandidaate, enim mainiti Marina Kaljuranda. Ligi viiendik elanikest ei oska veel oma arvamust antud teemal avaldada või puudub kindel eelistus.
Kantar Emori uuringueksperdi Kaisa Esko sõnul on huvitav jälgida, kuidas koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajate arvamuste dünaamika kujuneb. Hetkel on koalitsioonierakondade valijate arvamus pea võrdselt jaotunud Jüri Ratase ning Kersti Kaljulaidi vahel, opositsioonierakondade valijate puhul aga Kersti Kaljulaidi ning Mart Helme vahel. Samuti on veel suurel osal Eesti rahvast kindel arvamus välja kujunemata, seega on huvitav teemat analüüsida ka edaspidi, et näha, kuidas avalik arvamus muutub ja kujuneb.
Presidendikandidaate puudutav küsimus oli osa Kantar Emori igakuisest veebiküsitlusest, mis hõlmab endas erinevate valdkondade teemasid. Uuringus osales 1232 Eesti elanikku vanusevahemikus 15– 84 eluaastat. Uuring toimus 15.–21.04.2021.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.