TNS Emori ja Eesti Reklaamiagentuuride Liidu koostöös läbi viidud uurimuse tulemused näitavad, et Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale, ütles TNS Emori suunajuht Esta Kaal ja lisas, et võrreldes 90ndate algusega meeldib reklaam meile oluliselt vähem, sest reklaamide hulk on tohutult kasvanud. Sellele vaatamata pidas 86 protsenti vastanutest reklaami ühiskonnale vajalikuks, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastased kampaaniad või heategevusprojektide reklaamid.

Uuringu tulemused näitavad selgelt, et inimesed suhtuvad sisukatesse reklaamidesse positiivselt, kuid tähelepanu tuleks pöörata planeerimisele vältimaks reklaami üleküllust, ütles ERALi president Agne Puusaar ja tõdes uuringu tulemustest lähtuvalt, et enamiku vastanute arvates on reklaam enesestmõistetav ning normaalne nähtus.

81 protsendi küsitletute jaoks on reklaam informatsiooniallikas ning samavõrd paljud ootavad, et reklaam looks hea meeleolu ja oleks nauditav vaadata ja kuulata. Puusaare sõnul on uuringu tulemused positiivsed. Tarbija ootab reklaamilt informatiivsust ning meelelahutuslikkust. Eesti Reklaamiagentuuride Liidu eesmärk on tagada kvaliteetse reklaami ülekaal turul, põhjendas Puusaar.

Samas selgus küsitlusest, et inimeste teadmised enda õiguste kohta reklaamitarbijana on madalad – 46 protsenti vastanutest ei teadnud, et Eestis on reklaam reguleeritud riiklikul tasandil reklaamiseadusega.

Uuring viidi läbi 2008. aasta aprillis, telefoni teel vastas küsitlusele kokku 503 inimest.