Eesti elanikud kasutavad internetti kaupade ostmiseks küll veidi rohkem kui Euroopa Liit keskmiselt, ent me jääme tublisti alla nii brittidele kui ka taanlastele, toidukaupade osas on arenguruumi veelgi rohkem.

Kantari grupi poolt 18 maailma riigis läbi viidud eCommerce ON uuringu käigus küsitleti Eestis 1800 inimest, selgus, et kõigis kaubagruppides oli viimase kuu jooksul e-poest toidu- ja esmatarbekaupu ostnute osa Eestis oluliselt väiksem kui globaalne keskmine. Samas on Eesti kestvuskaupade ja teenuste osas maailma keskmisele märksa lähemal. Pangandus- ja rahandusteenuseid – investeerimine, pangalaen, kindlustus või krediitkaart – kasutas poole aasta jooksul e-keskkonnas 30 protsenti Eesti elanikest ehk sama palju kui teisteski riikides keskmiselt. Mööbli, rõivaste ja elektroonika e-ostjatena jäävad eestlased siiski samuti alla rahvusvahelisele keskmisele.

Mobiiltelefoniga ostab e-poodidest kaupa kolmandik eestimaalastest, mis on Euroopa keskmine. Ülemaailmselt on mobiiliga ostjate osa aga juba pool ja Aasias tublisti suurem. Hiina mandriosas tehaksegi pea kõik e-ostud mobiiltelefoniga.

Brittidest maas, lätlastest ees

Eurostati andmetel ostis eelmisel aastal internetist kaupu või teenuseid 63 protsenti Euroopa Liidu elanikest, Eestis oli vastav näitaja 68 protsenti ja sellega olime 28 riigi seas üheksandal kohal, selgus Kantar Emori 30. juubeli puhul toimunud esimesel, e-kaubanduseteemalisel kogemushommikul. Samal ajal ostis Suurbritannias veebist 87 protsenti, Taanis 84, Rootsis 82, Hollandis 81 ja Saksamaal 79 protsenti elanikest. Läti ja Leedu jäävad omakorda Eestist maha vastavalt 47 ja 48 protsendiga.

Kantar Emori ostukäitumise eksperdi Kersten Jõgi sõnul on oma e-riigi poolest tuntud Eesti mahajäämusel tippudest erinevad põhjused. „Meie kaubanduskeskused on suutnud olla inimestele lähedal, usaldusväärsed ja küllap ka vastuvõetava hinnatasemega, nii ei tekkinud paljudel inimestel vajadust ilmtingimata e-poodi minna,“ lausus ta. „Teiseks käivitus veebikaubandus Eestis küll üsna varakult, ent paraku tekitasid paljud väiksed e-poed ning ka kohati klientidele tarnimata jäänud kaup ja tagastamisega seotud probleemid inimestes pikka aega segadust ja usaldamatust.“ Jõgi sõnul on nüüdseks välja kujunenud kindlad ja tugevad e-poodide brändid, mida inimesed usaldavad, samuti on muutunud võrreldes varasemaga paremaks kauba kättesaamise kiirus ning võimalused, olgu see siis pakiautomaat või kullerteenus.

Jõgi lisas, et e-kaubanduse kasv on olnud Eestis viimase viie aasta jooksul 20-40 protsenti aastas, mis tähendab, et äri on paisu tagant valla pääsenud. „Tänast tarbijat ei iseloomusta enam üksnes suur ostukäru või kaubariiulid,“ ütles ta. „Pigem võib selleks olla kohvitass, mille tagant me arvuti- või telefoniekraanilt kaupu valime.“

Jõgi sõnul kinnitavad ka tarbijate ostuemotsioone puudutavad emotion score´i uuringud, et e-poest ostmine tekitab tarbijais isegi tavakauplustest positiivsemaid tundeid. „Küllap on üks põhjus seegi, et veebist ostmine on veel üsna uudne tegevus. Inimest meelitab tunne, et ta sai kauba kätte tavapoest odavamalt, aga ka valik ning võimalus teha oste endale sobival kellaajal ööpäevaringselt.“ Samas ei pruugi soodne hind või kauba kättesaamise kiirus olla enam Jõgi hinnangul peamised argumendid, mille tõttu eelistatakse e-poode. „Üha rohkem tuleb mõelda sellele, milline on inimeste vahetu ja terviklik ostukogemus.“

Statistikaameti esialgsetele andmetele tuginevalt ulatus kaupade jaemüük Eestis eelmisel aastal 7,2 miljardi euroni. Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väädi hinnangul moodustas e-kaubanduse käive sellest 0,7 miljardit ehk ca kümme protsenti. Teist sama palju kui kodumaistest veebipoodidest osteti kaupu välismaalt, mis suurendab e-kaubanduse osa tegelikkuses juba viiendikuni. „Kui mõne aasta eest olid peamiseks e-ostukohtadeks välismaised e-poed, siis nüüd eelistatavad ostjad aina sagedamini Eesti e-kaupmehi. Kiirem tarneaeg ning mõistlikud ja mugavad ostu- ning tagastamistingimused kasvatavad siinsete e-poodide populaarsust ja ka usaldusväärsust,“ selgitas Väät.

Jõgi täpsustas, et kõige rohkem on inimesed ostnud viimase aasta jooksul veebist kontserdi-, kino- ja teatripileteid (42%), järgneb elektroonika (30%) ja naisteriided (25%). Toidukaupu ostis mullu e-poest vähemalt ühe korra 12 protsenti ehk täpselt 12 korda rohkem kui 2014. aastal. Siin pole silmas peetud toidukulleriga restoranidest tellitavaid valmistoite.

Lõunakorealased ostavad viiendiku toidust veebist

Kui internetist ostmine moodustab kontserdi-, teatri- ja kinopiletite kogukäibest juba üle poole, siis toidukaubanduses ja ravimiäris on e-ostude osa endiselt vaid kolm protsenti. Globaalne toidukaubanduse keskmine oli mullu aga kaks korda suurem ehk kuus protsenti, näiteks Lõuna-Koreas aga juba tervelt 19 protsenti ja mandri-Hiinas 14 protsenti. Jõgi kinnitusel viitavad kõik prognoosid kiire kasvu jätkumisele. Suubritannias ostetakse üle seitsme protsendi toidu- ja esmatarbekaupadest e-poest.