Eesti meediareklaamituru 2014. aasta käive oli 88,05 miljonit eurot
05.03.2015
TNS Emori andmetel kasvas reklaamiturg 2014. aastal kokku 4,9%.
Kui aastat tervikuna ilmestas pigem stabiilsus ja võrdlemisi tagasihoidlik kasv, siis teises kvartalis andsid reklaamiaastale kõige olulisema tõuke Euroopa Parlamendi valimised ja sellega kaasnev täiendav reklaamikäive. Tavapäraselt andis olulise osa aastakäibest ehk 25,61 miljonit eurot (ca 29% aasta kogukäibest) ka neljas kvartal, eelkõige aastalõpu massiivsed jõulukampaaniad.
Eesti meediareklaamituru kvartaalsed käibed 2014. aastal
| Käive miljonites eurodes |
Muutuste protsent (vs. 2013. aasta) |
Osakaal aasta käibest |
|
| I kvartal | 18,01 | 3,2% | 20,5% |
| II kvartal | 26,05 | 10,9% | 29,6% |
| III kvartal | 18,39 | 1,1% | 20,9% |
| IV kvartal | 25,61 | 3,1% | 29,1% |
| 2014. aasta kokku | 88,05 | 4,9% | 100% |
Eesti meediareklaamituru käibed meediatüübiti 2014. aastal ja IV kvartalis
| 2014. a kokku | 2014. a IV kvartal | |||||
| Käive miljonites eurodes | Muutuste protsent | Osakaal käibest | Käive miljonites eurodes | Muutuste protsent | ||
| (vs. 2013. aasta) | (vs. IV kv 2013. a) | |||||
| Ajalehed | 17,85 | -3,7% | 20,3% | 4,95 | -3,7% | |
| Ajakirjad | 5,56 | 7,3% | 6,3% | 1,71 | 9,2% | |
| Televisioon | 24,99 | 3,8% | 28,4% | 8,25 | 1,2% | |
| Raadio | 8,56 | 13,4% | 9,7% | 2,22 | 12,2% | |
| Välimeedia | 8,35 | 6,9% | 9,5% | 2,21 | 1,4% | |
| Internet | 14,82 | 11,8% | 16,8% | 4,25 | 13,0% | |
| Otsepost | 7,92 | 4,9% | 9,0% | 2,02 | -2,2% | |
| KOKKU | 88,05 | 4,9% | 100,0% | 25,61 | 3,1% | |
Kogu aasta näitajate põhjal on jätkuvalt suurim osakaal telereklaamil (28,4%), järgnevad ajalehed (20,3%) ning internet (16,8%). Võrdselt ca kümnendik turust kuulub nii raadioreklaamile, välimeediale kui ka otsepostile, ajakirjade käibe osakaal on 6,3%.
Meediatüüpidest olid aasta suurimad tõusjad raadio (13,4%) ning internet (11,8%), turu keskmisest kasvutempost kiiremini tõusid ka ajakirjad (7,3%) ning välimeedia (6,9%). Endiselt näitavad väikest, kuid püsivat langustrendi ajalehed (-3,7%), kuid ajalehtede all on siin silmas peetud vaid paberväljaandeid ja see ei peegelda kindlasti ajalehtede kui tootegrupi reklaami tulubaasi tervikuna, sest oluline osa sellest tuleb nende veebiväljaannetest – nii pärineb ca 2/3 kohalike online-väljaannete, -portaalide ja -võrgustike reklaamikäibest ajalehtede online-väljaannetest.
Samuti on reklaamituru segmentatsiooni alalüüsides oluline silmas pidada, et internetikeskkondades näidatav videoreklaam on seni raporteeritud n-ö ühte sulandunult interneti käibena, 2015. aastast on aga plaan seda eraldiseisvana esile tuua, sest sisuliselt telereklaamiga võrreldava videoreklaamina on oluline seda eristada tavapärasest bänner-reklaamist jms internetireklaami formaatidest.
Eespool toodud internetikäibe numbrid kajastavad Eesti kohalike kanalite käibeid, st ei sisalda kas meediaagentuuride vahendusel või otse reklaamiklientidelt välismaistesse keskkondadesse nagu Facebook ja Google läinud meediareklaamiraha.
Google ja Facebook läbi vahendajate silmade
Siiski on TNS Emor hinnanud ka neid mahtusid – nimelt on juba teist aastat järjest kokku võetud Eesti suurimate meedia- ja sotsiaalmeedia agentuuride vahendatud kulutused neisse globaalsetesse reklaamikeskkondadesse.
Kui 2013. aastal said Google ja Facebook suurematelt meedia- ja sotsiaalmeedia agentuuridelt kokku ca 1,48 miljonit eurot, siis 2014. aastal liikus Eesti reklaamivahendajate kaudu Google’isse ja Facebooki vähemalt 3,32 miljonit eurot, millest Google sai endale ca 2,56 miljonit ja Facebook 0,76 miljonit. Eesti kohalikud keskkonnad jäid seega ilma ca 1/5 suurusest käibelisast, mis liikus piiri taha. Kui kohalike internetireklaamimüüjate saadav reklaamiraha kasvas 2014. aastal 11,8% võrra, siis välismaiste reklaaminõudlejate oma 2,25 korda ja seda, nagu eespool rõhutatud, ainuüksi vahendajate läbi liikuva raha arvelt. Tõusu taga on kindlasti nii välismaiste võrgustike üleüldine laienemine kui ka lisanduvate reklaamikanalite (nt YouTube) turule tulemine.
Kahe suure omavahelises võitluses on näha ka raha jagunemise dünaamika muutust – kui 2013. aasta kokkuvõttes jagunesid Google’i ja Facebooki vahendajate kaudu saadavad reklaamimahud vastavalt 2/3 vs. 1/3, siis 2014. aastal kasvas Google’i poolt saadav reklaamiraha oluliselt enam ning omavaheline jagunemine oli juba 77% Google’ile ja 23% Facebookile.
Kokkuvõte ei anna kindlasti täielikku pilti Eestist välja liikuvast internetireklaamirahast, sest see on moodustatud üksnes suuremate reklaamivahendajate andmetele tuginedes, st välismaistest kanalitest otse reklaami ostvate reklaamiandjate käibed nagu ka imporditavad reklaamid (välismaa reklaamijate poolt Eesti kasutajatele näidatavad reklaamid) selles ei kajastu. Samas on see aga oluline samm edasi mõistmaks selle seni kaardistamata turuosa dünaamikaid.
