Eesti meediareklaamituru 2015. aasta käive oli 92,64 miljonit eurot
05.05.2016
TNS Emori andmetel kasvas reklaamiturg 2015. aastal kokku 5,2%.
Aastat tervikuna ilmestas pigem stabiilselt väike kasv ja kvartalite lõikes üsna varieeruv muutustrend.
Reklaamiaastale andsid kõige olulisema tõuke valimised. 1. märtsil toimunud Riigikogu valimised ja sellega kaasnev täiendav reklaamikäive, mis tõi esimese kvartali käibekasvuks 20,9%, siis neljanda kvartali väike -2,6% langus on põhjendatav tegelikult sama asja ehk valimistega. Kuna valimiskampaaniad algasid osalt juba 2014. aasta lõpus, näitas 2015. aasta neljas kvartal osalt ka seetõttu langust.
Eesti meediareklaamituru kvartaalsed käibed 2015. aastal
| Käive miljonites eurodes |
Muutuste protsent (vs 2014. aasta) |
Osakaal aasta käibest |
|
| I kvartal | 21,78 | 20,9% | 23,5% |
| II kvartal | 26,31 | 1,0% | 28,4% |
| III kvartal | 19,62 | 6,7% | 21,2% |
| IV kvartal | 24,93 | -2,6% | 26,9% |
| 2015. aasta kokku | 92,64 | 5,2% | 100% |
Meediatüüpidest olid aasta suurimad tõusjad internet (16,3%) ning välimeedia (11,5%), turu keskmisele kasvutempole jäid veidi alla raadio (3,3%) ning ajakirjad ja otsepost (mõlemad 3,2%).
Positiivse uudisena saab välja tuua seda, et üle mitme aasta jõudsid väikesesse kasvu ka ajalehed (0,4%), kuid nagu sellistes turuvõrdlustes traditsiooniks, on siin ajalehtede all silmas peetud vaid paberväljaandeid ja käibenumber kirjeldab vaid osa ajalehtede kui tootegrupi reklaami terviklikust tulubaasist, sest järjest olulisem osa sellest tuleb nende veebiväljaannetest.
Olulise detailina saab esmakordselt välja tuua ka seda, et 2015. aasta 17,24-miljonilises internetikäibes sisaldub 1,2 miljonit eurot Eesti keskkondades edastatavat videoreklaamikäivet (TV3Play, Kanal 2 veeb ja Postimehe ning Delfi striimingukäive).
Eespool toodud internetikäibe numbrid kajastavad Eesti kohalike kanalite käibeid, st ei sisalda kas meediaagentuuride vahendusel või otse reklaamiklientidelt välismaistesse keskkondadesse nagu Facebook ja Google läinud meediareklaamiraha.
Eesti meediareklaamituru käibed meediatüübiti 2015. aastal ja IV kvartalis
| 2015. a kokku | 2015. a IV kvartal | |||||
| Käive miljonites eurodes | Muutuste protsent | Osakaal käibest | Käive miljonites eurodes | Muutuste protsent | ||
| (vs. 2014. aasta) | (vs. IV kv 2014. a) | |||||
| Ajalehed | 17,92 | 0,4% | 19,3% | 4,67 | -5,6% | |
| Ajakirjad | 5,74 | 3,2% | 6,2% | 1,60 | -6,0% | |
| Televisioon | 25,43 | 1,7% | 27,4% | 7,57 | -8,3% | |
| Raadio | 8,84 | 3,3% | 9,5% | 2,08 | -6,4% | |
| Välimeedia | 9,31 | 11,5% | 10,0% | 2,24 | 1,3% | |
| Internet | 17,24 | 16,3% | 18,6% | 4,86 | 14,3% | |
| Otsepost | 8,18 | 3,2% | 8,8% | 1,91 | -5,3% | |
| KOKKU | 92,64 | 5,2% | 100,00% | 24,93 | -2,6% | |
Kogu aasta näitajate põhjal on jätkuvalt suurim osakaal telereklaamil (27,4%), järgnevad ajalehed (19,3%) ning internet (18,6%). Võrdselt ca kümnendik turust kuulub nii välimeediale kui ka raadiole, otseposti käibe osakaaluks on 8,8% ning ajakirjadel 6,2%.
Google ja Facebook läbi vahendajate silmade
Võtame juba kolmandat aastat ka need summad ehk käibed, mis Eesti suurimate reklaamivahendajate kaudu eelmise aasta jooksul liikusid Google’isse ja Facebooki. Kindlasti ei ole tegemist kogu rahalise mahuga, mis Eestist välja liigub, kuid sellest hoolimata annavad need numbrid kindlasti hea pildi sellest, millised trendid interneti reklaamiturul valitsevad.
Suuremate vahendajate kaudu liikus 2015. aastal Eestist välja 5,1 miljonit eurot, mis on suurem summa kui nt Delfi 2014. aasta reklaamitulu (majandusaasta aruande alusel). Seda on ¼ ehk miljoni euro võrra 2014. aastast rohkem ehk siis toona oli selleks summaks 4,1 miljonit. Kohaliku internetireklaamituru 2015. aasta kogumahuks kujunes 17,24 miljonit eurot ning kasv varasema aastaga võrreldes 16,3%. Numbritest on selgelt näha, et Eesti internetireklaamiturult lahkub raha kiiremas tempos, kui seda kohalike kanalite käibesse lisandub.
Eraldiseisvalt kaardistasime kahe suurima välismaise reklaamikanali käekäiku. Sellest on näha, et endiselt saab lõviosa Eestist välja liikuvast reklaamirahast endale Google (selles arvestuses on nii bännerreklaam, kui ka videoreklaam YouTube’is). Google saab endale 80 senti igast vahendaja kaudu Eestist välja liikuvast reklaamieurost, Facebooki osaks jääb 20 senti. Rahalistes mahtudes tähendab see, et Google’isse liikus vahendajate kaudu 4,1 miljonit eurot ja Facebooki 1 miljon.
