Eesti pere- ja sündimusuuringu vastajad tegid ühise annetuse laste ja noorte muredega tegelevatele ühingutele
23.03.2022
23.03.2022
Märtsi algul lõppes Eesti pere- ja sündimusuuringu andmekogumine, mille kahes vastamisvoorus osales enam kui 10 000 meest ja naist vanuses 18–59. Kõik vastajad tegid ühise heateo. Kõigi vastanute poolt annetasid uuringu korraldajad laste ja noorte muredega tegelevatele ühingutele SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, MTÜ Peaasjad ning MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm kokku 6000 eurot.
Vastamisaktiivsuse ergutamiseks osalesid ankeedi lõpuni täitnud vastajad loosimises, mida aitas korraldada Eesti Loto. Välja loositi neli rahalist peaauhinda väärtusega a’ 2000 eurot, lisaks 235 Partner e-kinkekaarti. Loosimisel salvestati video, kus on näha ka võitjate koodid. Võitjatega võetakse ühendust.
Vaata eestikeelset videot SIIT. Venekeelsete subtiitritega videot saab vaadata SIIT.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus ja uuringufirma Kantar Emor tänavad kõiki, kes pereelu plaanide ja tegelikkuse küsimustele veebiankeedis vastamiseks aega leidsid.
Uuringu järgmine laine toimub kahe aasta pärast. Siis pöördume taas nende samade inimeste poole, kes juhuslikkuse alusel pere- ja sündimusuuringu valimisse kuuluvad.
Andmete kogumisele järgneb tulemuste analüüs, uuringu eelmises voorus jätkus analüüsitööd rohkem kui kümneks aastaks. Pere- ja sündimusuuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.
Allikas: Tallinna Ülikool
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.