Eesti inimesed hindavad enda isiklikku keskkonnale pühendumist kõrgemaks kui siinsete ettevõtete ja valitsuse pühendumist. Enda panust keskkonnahoidu näevad eestimaalased pigem kõrgemana kui teiste riikide elanikud, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Kantar Emor viis veebruari teises pooles läbi uuringu, mis kaardistas Eesti elanike hoiakuid seoses keskkonnahoiuga ning reastas rohemeelsema kuvandiga brändid-ettevõtted.

Uuringus küsiti hinnangut, kuivõrd pühendunud on keskkonnahoiule erinevad institutsioonid ning inimesed ise, ning selgus, et enda panust keskkonnahoidu hindavad Eesti elanikud suuremaks kui valitsuse, kohaliku omavalitsuse ning siinsete suurettevõtete oma. Kui ennast usub olevat keskkonnahoiule väga pühendunud 46%, siis valitsust vaid 19% ning enda elukoha kohalikku omavalitsust 23%. Usk Eesti suurettevõtete keskkonnahoiule pühendumisse on madalam, siinseid ettevõtteid peab keskkonnahoiule väga pühendunuks umbes iga kümnes Eesti elanik (9%).

Kantar Publicu 2021. aasta sügisel läbi viidud uuringu „Our Planet Survey“ põhjal kaldutakse ka teistes riikides iseenda keskkonnahoiule pühendumist suurettevõtete ning valitsusega võrreldes kõrgemaks hindama. Küll aga on inimesed Eestis enda keskkonnahoidlikkusest märgatavalt paremal arvamusel kui näiteks Rootsis, Saksamaal ja Hollandis, kus ennast peab keskkonnale väga pühendunuks vastavalt 22%, 23% ning 34% inimestest. Läti elanike hinnangud on Eestile üsna lähedased (47%).

Iseenda pühendumist keskkonnale hindavad mehed veidi madalamaks kui naised, noored on enda suhtes pisut kriitilisema hoiakuga kui vanemad inimesed.

Kolmveerand Eesti elanikest on valmis keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest rohkem maksma, kuid enamasti tähendab see valmidust kuni 5% kallimaks hinnaks. Üle 10% enam on keskkonnasõbralike toodete-teenuste eest valmis maksma umbes iga seitsmes inimene (14%).

Kõige rohemeelsemate ettevõtete kaardistamine neljas sektoris ‒ tootmine; kaubandus; IKT, finants, telekom ja meedia ning taristu ‒ tõi välja, et ettevõtete-brändide rohemeelsena tajumises mängib olulist rolli nende tegevusala. Nii jõudsid nt kaubandusvaldkonnas kõrgele kohale mitmed aiandusega seotud brändid ning taristuvaldkonnas looduses puhkevõimalusi pakkuv RMK. Loodusega mitte nii otsest seost omavates valdkondades tegutsejate puhul tugineb ettevõtte tugevam rohekuvand aga sageli konkreetsetele keskkonnahoiule suunatud tegevustele, nt rohelise energia pakkumine/kasutamine, roheprojektide toetamine, süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine tootmise või teenuse pakkumisel jms. Tootmisvaldkonna rohemeelsemate brändide valikul mängib olulist rolli kodumaise tooraine kasutamine, mahetoodete pakkumine ja pakendite keskkonnasõbralikkus.

Uuringus osales 1014 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Rohemeelsemate ettevõtete/brändide väljaselgitamiseks palusime vastajail etteantud nimekirja alusel valida igas sektoris kuni viis tema hinnangul kõige rohemeelsemat – valik tuli teha igas valdkonnas ca 30 tuntuma ja hinnatuma ettevõtte ning brändi seast, mille valimisel toetusime meie teiste brände ning ettevõtteid hindavate uuringute (Brändide edetabel, Ettevõtete tuntus ja maine, Tööandjate maine, Soovitusindeks jne) tulemustele.

Teiste riikide võrdlusandmed pärinevad Kantar Publicu poolt 2021. aasta sügisel läbi viidud uuringust „Our Planet Survey“, kus kaardistati mitmesugused keskkonda puudutavad hoiakud kokku 10 riigis, igas neist valimiga 1000 vastajat vanuses 18+.