Viimastel aastatel saatis elanike finantskäitumist optimism: laenati üha rohkem ning plaaniti julgemalt ka laenuvõttu tulevikus. Viimase paari aasta jooksul on hoiakud muutunud samm-sammult konservatiivsemaks: suurenenud on nende osakaal, kes hindavad enda pere majanduslikku olukorda halvemaks kui eelmisel aastal (kuigi sissetulekud ning raha ülejääk ühes kuus pärast esmatarvilike kulutuste tegemist on absoluutarvudes kasvanud) ning ka ootused järgnevale aastale on ettevaatlikumad.

Praeguseks on laenukohustus (kas laen, liising, järelmaks või miinuses krediitkaart), sõltumata selle suurusest, 47%-l Eesti peredest ehk umbes 275 000 majapidamises. Igakuised tagasimaksed moodustavad laenukohustusega perede netosissetulekutest keskmiselt 23% (aasta tagasi 20%). SMS-laenu on viimase 12 kuu jooksul võtnud 3% Eesti elanikest ehk ligikaudu 30 000 inimest.

Uute laenuperede lisandumine on siiski viimase aasta jooksul jätkunud eelmise aastaga võrreldavas mahus ning pole kahanenud ka nende osakaal, kes on suurema või väiksema tõenäosusega valmis järgmise 12 kuu jooksul laenu võtma (kolmveerandil uue laenu soovijaist on juba laenukohustus). See-eest on aga mõnevõrra vähenenud soovitavad laenusummad.

Säästmist peetakse aasta-aastalt üha olulisemaks (85% peredest peab raha kõrvalepanemist põhimõtteliselt oluliseks). Säästetakse eelkõige igaks juhuks, toimetulekutagavara kindlustamiseks. Sel eesmärgil säästavad pooled pered. Pikaajaline ning aasta-paari jooksul suuremate kulutuste tegemiseks säästmine on sel aastal esimest korda vähenenud pärast pikka kasvutendentsi.

Reaalseid sääste omavate leibkondade osakaal püsib stabiilne – kolmel leibkonnal neljast on mingisuguseid sääste (sh rahalisi sääste, väärtpabereid ja investeerimisfondi osakuid), sh rahalisi sääste (arveldusarvel, sularahana) on kahel kolmandikul peredest (kokku u 352 000 peret).

Perede plaanitavad kulutused järgmiseks 12 kuuks pole oluliselt muutunud. Endiselt plaanitakse osta, ümber ehitada või remontida kinnisvara ning järjest enam plaanitakse kulutusi reisimisele, hobidele, enesetäiendusele ning haridusele. Muutunud on aga planeeritavate kulutuste finantseerimine – senisest sagedamini soovitakse järgmise 12 kuu jooksul tehtavaid kulutusi finantseerida laenamise asemel säästudest.

Andmed tuginevad TNS Emori iga-aastasele Eesti leibkondade finantskäitumise uuringule F-monitor. Augustis 2008 osalesid uuringus enam kui 1000 leibkonna esindajat vanuses 18-74 aastat.