Kantar Emori värske eriolukorra seireuuring näitab, et Eesti elanike majanduslik ja emotsionaalne kindlustunne on valdavalt hea, kuid püsib mure eriolukorra pikaajaliste tagajärgede pärast. Kaugemale ulatuvat negatiivset mõju kardetakse veidi rohkemgi kui enda või oma lähedaste nakatumist koroonaviirusesse.

Käesoleval nädalal toimunud küsitlusest selgus, et 64 protsenti Eesti elanikest hindab oma leibkonna majanduslikku olukorda heaks või väga heaks. „See on ootuspärane, sest eriolukord on kestnud paar nädalat ja kriisiolukorda siseneti n-ö hea aja majanduselt. Mõju sissetulekule ja selle tajumine ei tule kohe,” kommenteeris Kantar Emori strateegiakonsultant Kristiina Kruuse. Teisalt on eriolukord teinud inimesed ettevaatlikumaks: tavapäraselt teeb kõik soovitud ostud 37 protsenti Eesti elanikest, samas kui kolmandik ütleb, et nad kulutavad vähem ja püüavad sääste koguda.

„Ettevõtjatele tähendab see, et raha on klientidel n-ö taskus, kuid selle kulutamist kaalutakse hoolikamalt. See joonistub hästi välja ka kaubagruppides, mida inimesed on ostnud ja plaanivad osta: esiplaanil on esmatarbekaup, lõpus luksuskaup. Ka kinnisvara ja muid suuremaid ostuplaane on edasi lükatud,” lisas Kruuse.

Riigi senist tegevust hindavad pooled Eesti elanikud piisavaks. Veidi vähem kui pooled (45%) seevastu leiavad, et riigi tegevus on olnud ebapiisav. „Need inimesed, kelle meelest valitsuse tegevus on olnud ebapiisav, leiavad, et piirangud kehtestati liiga hilja ja need võiksid olla veelgi rangemad. Samuti sooviti näha, et inimesi testitaks koroonaviiruse suhtes rohkem ning valitsuse sõnumid elanikele oleksid ühtsed ja selged,” selgitas Kristiina Kruuse Kantar Emori seireuuringu tulemusi. Ta lisas, et piirangute piisavuse osas võib järgmise nädala seires olla juba teine pilt, sest käesoleva nädala küsitlus toimus esmaspäevast kolmapäevani ehk enamjaolt veel enne ostukeskuste sulgemise otsust.

Ettevõtjad on Kruuse sõnul juba esimesed õppetunnid saanud sellest, et eriolukord vajab ka uutmoodi taktikaid. „Me näeme, et muidu allahindlustelembesed tarbijad soovivad näha praeguses eriolukorras ettevõtete vastutustundlikkust. Kui küsisime inimestelt, mida peaksid ettevõtted praegu tegema, siis vähem kui viiendik (16%) soovib näha allahindlusi. Selle asemel tahab suur enamus (65%), et ettevõtted panustaksid oma töötajate tervise hoidmisesse ja keskenduksid oma äri (ajutisele) ümberkorraldusele, et kriisis ellu jääda,” rääkis ta.

Positiivne on Kantar Emori strateegiakonsultandi sõnul seegi, et 92 protsenti Eesti elanikest leiab, et koroonaviiruse leviku pidurdamine sõltub igast Eesti inimesest. „Sõnum, et igaühe käitumine loeb, on kohale jõudnud. Küll aga võib tõlgendamisruum olla üsna lai selles osas, mida keegi oma panuseks peab ja kuivõrd range ta on iseendaga, et reeglitest kinni pidada,” nentis Kruuse.

Kantar Emor alustas sel nädalal ettevõtjate ja riigiasutuste tarbeks eriolukorra radariga, milles jälgib edaspidi iganädalaselt Eesti elanike infovälja, hoiakuid ja käitumist eriolukorras. Selle nädala küsitluslaine toimus perioodil 23.–25. märts ja küsitleti 628 Eesti inimest vanuses 15–84, mis on piisav elanikkonna üldistuste tegemiseks.