Emor alustab neljanda elukvaliteedi uuringu küsitlustöö läbiviimist Eestis
09.09.2016
09.09.2016
Uuringu initsiaator on Eurofond. Juba neljas Euroopa elukvaliteedi uuring hõlmab 33 riiki – 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja 5 kandidaatriiki (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi). Kokku küsitletakse 33 riigis 35 800 inimest, iga riigi valimiks on 1000 kuni 2000 küsitletut. Eestis küsitletakse 1000 inimest. Küsitlustöö viiakse läbi kõigis riikides samal ajal, seda koordineerib TNS Opinion koos oma kohalike partneritega. Küsitlustöö algab Eestis 10. septembril ja lõpeb novembrikuu lõpus 2016. aastal.
Iga nelja aasta tagant korraldatavas üleeuroopalises uuringus vaadeldakse Euroopa elanike elude objektiivseid asjaolusid ja seda, mida nad arvavad nendest asjaoludest ning oma elust üldiselt. Uuring käsitleb erinevaid teemasid, nagu näiteks eluase, perekond, tervis ja heaolu. Vaadeldakse ka subjektiivseid näitajaid, näiteks seda, kui õnnelikuks inimesed end peavad, kuivõrd rahul nad on oma eluga ja oma osalusega ühiskonnas.
Uuring annab infot teemade kohta, mida üleüldine statistika ei hõlma – näiteks ühiskonna tajutav kvaliteet, institutsioonide usaldamine ja pinged ühiskonnas. Käesolev uuring keskendub rohkem avalike teenuste kasutuskvaliteedile: tervishoid, pikaajaline hooldus, lastehoid ja koolid. Mõõdetakse erinevaid kvaliteediaspekte, nagu näiteks ligipääs, rajatised, personal ja kättesaadav informatsioon.
Euroopa elukvaliteedi uuringutega on aastate jooksul kujundatud välja väärtuslik näitajate kogum, mis täiendab majanduskasvu ja elatustaseme traditsioonilisi näitajaid, nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt või sissetulek. Euroopa Komisjon kasutab seda erinevates väljaannetes, näiteks Euroopa tööhõive ja sotsiaalsete arengute aastaaruandes. Neid andmeid kasutab ka UNECE riike võrdlevates uuringutes oma aktiivse vananemise indeksi jaoks. Taani valitsus kasutab EQLSi tervishoiuteenuste hinnangut ühes oma ametlikus väljundis.
Lisainfo neljanda Euroopa elukvaliteedi uuringu kohta (4. EQLS) SIIT.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.