Emori mahukast noorte käitumist ja olemust käsitlevast uuringust ilmnes, et üle poole Eesti noortest peab oluliseks maailmakodanikuks olemist. Eestimaalaseks olemist tähtsustasid noored vähem. Suurimaks eeskujuks peavad noored aga oma vanemaid ja perekonda.

„Uuringu eesmärk oli saada teada, mida meie noored tegelikult hindavad, tunnevad, vajavad ja kelle arvamust nad kuulavad,“ rääkis Emori uuringuekspert Tanja Kriger. „Võib-olla veidi üllatav oli näiteks see, et arvamusliidriteks või isikuteks, kes tõeliselt korda lähevad, on noorte jaoks ülekaalukalt vanemad ja pere. Võiks ju arvata, et idealiseeritakse rohkem praeguseid meediastaare,“ märkis Tanja Kriger. „Ka sõpruskond mõjutab noorte arvamust ja käitumist. Kuulsaid isikuid toodi eeskujudena välja vähe, sel juhul nimetati eelkõige välismaa ettevõtjaid ja visionääre, nagu Bill Gates ja Steve Jobs, või Eesti ja välismaa poliitikuid, näiteks Ilves, Obama ja Putin.“

„Eesti noored on avatud mõttelaadiga, neid iseloomustab suurem tolerantsus erinevate kultuuride ja vähemuste suhtes. Võrdõiguslikkus on nende jaoks oluliselt loomulikum kui täiskasvanute jaoks ja nad ei tee sellest numbrit,“ sõnas Emori uuringuekspert Kaidi Reedi. „Eesti riigi kaitsmine ning meie ühiskondlikes ja poliitilistes algatustes osalemine jätab noori üsna ükskõikseks – vaid iga kümnes noor peab neid asju enda jaoks väga oluliseks.“

„Eestimaalane olla on sama väärikas kui olla maailmakodanik. Me oleme tohutult väike osa maailmakodanikest, paljud rahvad isegi ei tea, mis riik on Eesti. Võimalik, et jääb mulje, et väljaspool Eestit on kõik parem ja inimesed huvitavamad. Eks igal inimesel ole oma arvamus, ka mulle meeldib uurida, mis välismaal toimub, aga tegelikult, kui tahta avastada, siis leiab need kõige paremad kohad ja inimesed ka meie oma Eestist,“ kommenteeris 8. klassi õpilane Anna uuringu tulemusi.

Uuring käsitles ka noorte meediatarbimist ning meediabrändide positsioone. „Ootuspäraselt on noorte jaoks peamisteks meedia- ja suhtluskanaliteks Google, Youtube, Facebook ja Gmail. Vene noortel on Facebookist olulisem kanal Vkontakte ning Gmailile lisaks on populaarne ka mail.ru. Noorem (15–19-aastaste) vanuserühm kasutab aga lisaks Facebookile aktiivsemalt ka Twitterit ja Instagrami. Internetis hoiavad noored ennast uudistega kursis eelkõige Delfi ja Postimees online’i vahendusel, viimane on uudiste allikaks ainult eesti noortele, vene noored seda igapäevaselt ei jälgi,“ rääkis Kaidi Reedi.

„Uuring lükkab ümber levinud arvamuse, et noored telerit ei vaata – ilmneb, et siiski 7 noort 10-st teeb seda iga päev,“ märkis Kaidi Reedi. „Ka siin tuleb välja mõningane erinevus eesti ja vene noorte vahel – viimased vaatavad telerit oluliselt vähem, vaid ligi pooled. Trükimeediat jälgivad iga päev vaid vähesed noored – alla viiendiku.“

Mis puudutab valdkondi, mida noored oluliseks peavad, on Tanja Krigeri sõnul noorte jaoks näiteks tähtis tervise eest hoolitsemine. „Kuigi võiks arvata, et nooruse tõttu pole terviseteema oluline ja elu võib põletada, siis tegelikkuses päris nii see pole. Rohkem kui kaks kolmandikku noortest peavad terviseteemat enda jaoks juba praegu oluliseks, isegi kui see ei pruugi tegelikus käitumises väljenduda.“

„Tähtsaks peetakse ka hariduse saamist – see on noorte arvates oma tulevikule mõeldes oluline. Hariduse mõte on siiski noorte jaoks mõnevõrra erinev – kui umbes pool tähtsustab seda ilmselt nii-öelda paberi pärast, siis teine pool soovib saada teadmisi, oskusi ja laiendada silmaringi. Hoolimata hariduse mõttest oodatakse, et see võiks kindlustada korraliku töö,“ rääkis Tanja Kriger.

„Kõige suurem mõjutaja on ilmselt ikka minu ema, aga üldisemalt mu pere ning sõbrad,“ kommenteeris uuringu tulemusi 8. klassi õpilane Anna. „Arvan, et ülimalt suur roll noorte mõjutamisel on kogu meedial , mitte ainuüksi meediastaaridel. Tervise eest hoolitsemise kohta saab öelda vaid seda, et noorte hulk, kes leiavad toredaid liikumistegevusi, aina suureneb ja see on väga hea. Hariduse saamisest noored liialt palju ei kõnele, tihtipeale ei kuule ka seda, mis plaanid teistel näiteks tulevase töö osas on. Rohkem keskendutakse õppimisele ja gümnaasiumi lõpetamisele.“

Lisaks noorte käitumisele ja olemusele käsitles uuring ka erinevate Eesti brändide positsioone noorte sihtrühmas. Kokku osales uuringus 1089 noort vanuses 15-25 (sihtrühma suurus Eestis 2015. aasta andmetel on 158 259 inimest).