Kantar Emori värske pensionireformi seire järgi kavatseb enamik II pensionisamba omanikest seal raha kogumist jätkata.

Jaanuari keskel mõõdetud tulemused näitavad, et ligikaudu kümnendik II sambaga liitunutest on esitanud avalduse raha väljavõtmiseks, II sambaga kavatseb jätkata 60 protsenti, 14 protsenti kavatseb raha välja võtta ning 15 protsendil puudub veel selge nägemus II samba tulevikuplaanidest.

II pensionisambaga kindlalt jätkajate seas enam nooremaid ning kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesi. Need, kes kavatsevad raha välja võtta, kasutaksid II samba raha peamiselt laenude tagasimaksmiseks.

Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni sõnul selgub lähinädalatel ja -kuudel, kui paljud lahkujad otsustavad seda teha esimesel võimalusel. „Ühelt poolt teevad pangad aktiivset kommunikatsiooni ja hoiatavad inimesi, et nad ei kiirustaks II sambast lahkumise otsusega. Teisalt on meil nüüd uus valitsus, kuhu reformi algatajad ei kuulu, mistõttu võib mõnel tekkida küsimus, ega ometi reformi tagasi ei pöörata,“ kommenteeris Reinson.

Kuigi valitsus on lubanud maksurahu ja sh reformi mitte tühistada, võib üleminek siiski tekitada ebakindlust, mis omakorda võib panna n-ö igaks juhuks tegutsema. Kuna uus valitsus on juba kõnelenud ka II samba riigipoolsete maksete taastamisest, võib Reinsoni hinnangul ka see infokild segadust tekitada (maksete taastamine ei ole tegelikult seotud reformi ja raha väljavõtmise võimalusega). Samuti on aasta alguse meediakajastused raha väljavõtjate hulgast ja ajakirjanike avaldatud lood stiilis „Kuidas raha välja võtta“ toonud selle otsuse rohkem päevakorda ja varem teemast vähem teadlikud inimesed on saanud enda jaoks avastada reformiga kaasnenud võimaluse raha välja võtta.

Jaanuarikuises (küsitlustöö: 14.–20.01) uuringus osales 1217 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat.

Kantar Emor on mõõtnud igakuiselt elanike hoiakuid II pensionisamba suhtes alates 2019. aasta detsembrist.