Erakondade reitingute edetabelit juhib Reformierakond, aga vahe järgnevatega on vähenemas
23.04.2021
23.04.2021
Aprillis juhib erakondade reitingute edetabelit ehk valijate esimene valikuna Reformierakond 27 protsendiga, kuid kelle reiting on pikemaajaliselt vaadatuna pigem langeva trendiga, selgub Kantar Emori aprillikuu erakonnareitingute seirest.
Edetabelis teisel kohal on EKRE 21 protsendiga, mis on sarnane tase eelmise aasta kevadega. Kolmandat kohta hoiab Keskerakond 19 protsendiga, aga pikemaajaliselt langeva trendijoonega. Neljandal kohal on Eesti 200 (14%), viiendal SDE (8%) ja neile järgneb valimiskünnisega maadlev Isamaa (5%).
Erakondade edetabel peegeldab valimisealiste kodanike esimest valikut, kuid valijate enamuse jaoks (ca 80%) on olemas ka mingi alternatiiv ehk teine valik. „Teine valik muutub eriti oluliseks juhul, kui esimene eelistus satub mingisugusesse skandaali, erakonna tegevus läheb vastuollu toetajate ootustega või näiteks esimese eelistuse erakonda iseloomustavad pidevad sisemised vastuolud või pinged,“ kommenteeris Kantar Emori juhtekspert Aivar Voog.
Esimene ja teine eelistus kokkuvõetuna peegeldab ka erakonna kasvupotentsiaali, kui suudetakse valijate jaoks ise muutuda atraktiivsemaks või kui lähimad poliitilised konkurendid satuvad raskustesse ehk kas ollakse ise tublimad või konkurendid kehvemad.
Kantar Emori juhtekspert Aivar Voog selgitab: „Kui arvestada valijate esimene ja teine erakondlik eelistus kokku, siis on edetabeli tipus potentsiaalse reitinguga 39 protsenti ikkagi Reformierakond. Kuid teisele positsioonile tõuseks Eesti 200, kelle potentsiaalne reiting oleks 32 protsenti. Eesti 200-le järgneks väikese vahega Keskerakond ja alles siis EKRE.“
Aprillikuises küsitluslaines (15.–21.04.21) osales 1110 valimisealist kodanikku vanuses 18–84 eluaastat.
Vaata erakondade reitingute pikemat trendi.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.