Eurobaromeeter: Eesti kodanikel on võrrelduna Euroopa keskmisega mõnevõrra suurem ligipääs internetile nii arvutis kui ka telefonis
04.08.2011
04.08.2011
2011. aasta juulis avaldati järjekordne Eurobaromeeter Special aruanne, milles on juttu ligipääsust internetiühendusele, mobiil- ja lauatelefoniteenustele ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse. Aruandes on toodud ka praeguste tulemuste võrdlus mõne aasta taguste tulemustega.
Uuringust selgub, et 44%-il Eesti leibkondadest on nii mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on ainult lauatelefoniühendus ja 48%-il leibkondadest on ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige rohkem levinud ainult mobiiltelefoniühenduse omamine, on Tšehhi (81%) ja Soome (78%). Neid leibkondi, kellel on ainult lauatelefoniühendus, on vähe kogu Euroopas, kuid kõige rohkem siiski Saksamaal (16%), Hispaanias (12%) ja Prantsusmaal (11%).
Mobiiltelefoniteenuste kasutamiseks on 58% Eesti leibkondadest sõlminud lepingu, 14% kasutab ettemaksuga ligipääsu ehk kõnekaarti ning 21% leibkondadest kasutab mõlemat varianti. Kõnekaartide kasutamises on ülekaalukalt esirinnas Portugal (77%) ja Itaalia (74%). Lepinguliste klientide osakaal on kõige suurem aga Soomes (86%) ja Taanis (80%).
43% Eesti mobiiliomanikest omab mobiiliga ligipääsu ka internetile, selle tulemusega kuulub Eesti antud näitaja poolest Euroopa esirinnas olevate riikide hulka (Euroopa keskmine on 34%). Kõige rohkem on mobiiltelefoniomanikel ligipääs internetile olemas Rootsis (59%), Inglismaal (52%) ja Sloveenias (51%) ning kõige vähem Bulgaarias (12%) ja Rumeenias (15%).
Võrreldes 2009. aastaga on leibkondade hulk, kes omab arvutit, tõusnud 69%-ni (kasv 4%), mis on sarnane Euroopa keskmise tasemega. Kõige rohkem arvuteid omavaid leibkondi on Hollandis (95%), Rootsis (91%) ja Taanis (88%) ning kõige vähem Bulgaarias, kus arvutit omab alla poole leibkondadest (47%).
Internetiühendust omavaid leibkondi on Eestis 67%, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra kõrgem tase. Internetiühendust omavate leibkondade hulk on Eestis võrreldes 2009. aastaga kasvanud 6%. Kõige rohkem leibkondi omab internetiühendust jällegi Hollandis (94%), Rootsis (90%) ja Taanis (86%). Alla poole leibkondadest omab internetiühendust Bulgaarias (44%), Rumeenias (44%) ja Kreekas (47%).
Interneti teel kõnede tegemises on Eesti leibkonnad esirinnas – seda võimalust kasutab 45% leibkondadest. Eestist aktiivsemad interneti teel helistajad on Lätis (65%), Leedus (65%), Bulgaarias (51%) ja Tšehhis (48%). Kõige vähem kasutatakse interneti teel helistamist Rumeenias (11%), Portugalis (12%) ja Hispaanias (13%).
47% Eesti leibkondadest kasutab teenuspakette. Selle tulemusega asub Eesti samuti Euroopa kõige enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas. Kõige enam kasutavad teenuspakette Hollandi (67%) ja Malta (64%) leibkonnad. Teenuspakettide kasutamise põhjendusena toodi Eestis kõige enam välja mugavust, kuna pakette kasutades tuleb tasuda vaid üks kokkuvõtlik arve.
Tutvu täisaruandega SIIN.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.