Kantar Emori tänavusest jõulu-uuringust selgub, et ehkki valdavalt saavad jõulukingitusi lapsed, on pühade puhul lootust meeleheale ka viiendikul koduloomadest. Madalama sissetulekuga peredel kulub kingitustele keskmiselt kokku 140 eurot, jõukamatel aga sadakond eurot rohkem.

Kassidel ja koertel, aga miks mitte ka gekodel ja papagoidel on suurim lootus kinke saada peredes, kus on lapsed. Mõistagi tehaksegi kingitusi kõige rohkem kodudes, kus on alla 16aastased lapsed, seal saavad kinke pea kõik võsukesed. Lisaks lastele endile teevad lastega pered rohkem kingitusi ka oma vanematele-vanavanematele, abikaasadele või elukaaslastele. Sõpradele teeb kingitusi pea iga kolmas naine ja kuues mees.

Kingitustele kulutavad eestimaalased tänavu keskmiselt 180 eurot ehk kakskümmend eurot rohkem kui mullu. Kõrgema sissetulekuga perede kulu kinkidele on 240 eurot, väiksema sissetulekuga peredel aga 140 eurot. Mida suurem perekond, seda rohkem panustatakse ka kingitustele – kolme ja enama lapsega peredes kulub juba 200-500 eurot.

Naised ootavad elamusi

Kui aga küsida, mida peavad inimesed parimaks jõulukingituseks, siis tahaks rohkem kui viiendik kõige enam midagi, mis pole materiaalne. Inimesi teeb rõõmsaks lähedastega koos veedetud aeg, laste jõuludeks koju saabumine, armastus ja tähelepanu ning lihtsalt aeg. Tervelt 15 protsenti eelistaks saada Kantar Emori konsultandi Karin Preegeli sõnul elamuskingitusi, nagu näiteks reis, spaapuhkus või ka piletid kontserdile. „Seejuures võiks mehed võtta teadmiseks, et naised hindavad elamuskingitusi märksa kõrgemalt kui nad ise  – viiendik naistest soovib elamusi,“ märkis ta. „Põlvkondade vahele võiks tõmmata aga lihtsustatud jooned, et 15-24aastased soovivad pigem praktilisi ja konkreetseid asju, 35-49aastased rohkem elamusi ja 50-84aastased tunnevad rõõmu lihtsalt sellest, kui lapsed tulevad külla ja saab lähedastega koos olla.“

Preegeli kinnitusel üllataski teda enim see, et eestimaalased pole põrmugi nii asjade-kesksed kui võiks kaubanduskettide jõulukampaaniate taustal eeldada. Konkreetsete asjade soovijaist nimetas alla nelja protsendi elektroonikat, tervelt 4,4 protsenti peab aga endiselt parimaks jõulukingituseks raamatut.

Panni kinkija võtab suure riski

Kõige vähem rõõmu valmistaks inimestele jõulukingiks saadud ebapraktiline pudi-padi, konkreetselt mainis tervelt kuus protsenti ka villaseid sokke, aga leidus omajagu neidki, kellele sobivad kõik kingitused, ning neid, kes ei taha maiustusi, nipsasju ega potte-panne ja tasse-taldrikuid.

Jõulude ajal annetab raha heategevuseks kolmandik eestimaalastest, aga vaid veidi väiksem osa vastas, et neil puuduvad annetuste tegemiseks majanduslikud võimalused. Preegeli sõnul kalduvad naised olema meestest heldema käega: „Pooled naised on püsiannetajad ja/või annetavad ka jõulude ajal, sellal kui meeste hulgas on annetajaid vaid veerand,“ rääkis ta. Samal ajal on meeste seas palju rohkem kui naiste seas neid, kes pole varem annetanud ega kavatse seda teha ka jõulude ajal.

Tänavuses jõulu-uuringus küsitleti ligi 1200 Eesti elanikku.