Ilutulestiku küsimus jagab ühiskonna kaheks
10.02.2020
10.02.2020
Kantar Emori uuringu kohaselt jagunevad aastavahetuse ilutulestike pooldajad ja vastased kaheks – 41 protsenti leiab, et laskmist tuleks jätkata samas vaimus, sellal kui 43 protsendi arvates peaks olukorda muutma või ilutulestikud sootuks keelama.
Seejuures peab meestest üle poole ilutulestikku oluliseks traditsiooniks ja/või nauditavaks vaatemänguks, sellal kui naistest vaid kolmandik arvab samamoodi. Samal ajal on naiste hulgas tervelt 40 protsenti ehk meestest kaks korda suurem osa neid, kes sooviks ilutulestike asendamist millegi muu, näiteks valgusinstallatsioonidega. Ilutulestiku kategoorilise keelamise pooldajaid on siiski ka naiste hulgas väga vähe.
Kantar Emori uuringuspetsialisti Reet Marii Roki sõnul on ilutulestiku laskmise küsimus muutunud üha aktuaalsemaks mitte ainult tavakodanike, vaid ka omavalitsuste tasandil – aastavahetusel loobusid osad linnad-vallad rakettide laskmisest sootuks. „Meil on seoses keskkonnaküsimuste teravnemisega järjest enam neid, kes peavad ilutulestikku häirivaks valgus- ja helireostuseks,“ märkis ta. “Lisaks osutab pidev paugutamine tugevat mõju koduloomade tervislikule heaolule. Me küll ei küsinud ilutulestiku kohta eraldi koeraomanikelt, kuid võib spekuleerida, et paugutamise vastased on ka nende hulgas enamuses.“
Roki hinnangul näitab uuring siiski ka seda, et ilutulestiku keelamiseks puudub ühiskondlik kandepind. „Väga vähesed pooldasid kategoorilist keelamist, pigem soovitavad skeptikud teisi alternatiive, olgu siis kulukam hääletu ilutulestik või valgusinstallatsioonid. Paljudele on see endiselt oluline traditsioon, nende jaoks oleks vaikne aastavahetus ilma paugutamise ja saluudita nagu koer ilma hännata.“
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.