Kõrgkoolis soovitatakse õppida IT-d, aga populaarsed on ka tehnika- ja tervise õppesuuna alad
17.06.2021
17.06.2021
Kõige mainekam õppesuund on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mida soovitab õppima minna 45 protsenti Eesti elanikest, selgus Kantar Emori läbi viidud ülikoolide maine uuringust.
Kantar Emori uuringueksperdi Jaanika Hämmali sõnul on elanikeni jõudnud sõnum, et tegemist on perspektiivika valdkonnaga, mis pakub keskmisest oluliselt kõrgemat töötasu, kuid vaevleb heade spetsialistide puuduse käes.
Tehnikaalad nagu elektroonika, mehaanika, energeetika, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika jne on viimastel aastatel veidi populaarsust kaotanud (2018. aastal soovitas neid õppida 34%, 2021 aga 26% elanikest), kuid jagavad teist-kolmandat kohta tervise õppesuuna erialadega (arstiteadus, õendus, ämmaemandad, farmaatsia jne), mida soovitab õppima minna veerand elanikkonnast.
Lisaks neile erialadele on kõige tõenäolisem, et oma tuttava/sõbraga erialavalikuid arutades võib ta soovitada veel ärindust ja haldust (11%), bioloogiat ja sellega seotud teadusi (10%) ning õigusteadust (10%).
„Kõiki neid erialasid saab õppida elanikkonna silmis kõige mainekamates ülikoolides ja kõrgkoolides nagu Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Tervishoiukõrgkool ning Eesti Lennuakadeemia,“ kommenteeris Hämmal.
Kõige ebapopulaarsemate õppesuundade hulka kuuluvad humanitaaralad (filosoofia, ajalugu, usuteadus), transporditeenused, isikuteenindus ning ajakirjandus ja teave.
Kantar Emor viib igal kevadel läbi ülikoolide maine uuringut, kus uuritakse Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas ning hariduse valdkonnas hetkel olulisi teemasid. Selle aasta aprillis–mais toimus uuring juba 11. korda ning sellele vastas 1130 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.