Koroonakriis ei ole mõjutanud inimeste valmisolekut raha annetada
22.12.2020
22.12.2020
Sel aastal lahvatanud koroonakriis ei ole vähendanud Eesti elanike plaani jõuluperioodil raha heategevuseks annetada, selgub Kantar Emori tänavusest jõulu-uuringust.
Varasemalt on heategevuseks raha annetanud ja plaanib ka sel aastal annetada 34 protsenti vastajatest, mis ei ole võrreldes eelmise aastaga oluliselt muutunud. Püsiannetajaid, kes plaanivad ka jõuluperioodil teha head, on eestimaalaste hulgas 5 protsenti. Majanduslikel põhjustel ei ole võimalik heategevusse panustada veidi vähem kui kolmandikul eestimaalastest. Kantar Emori konsultant Karin Preegel: „On heameel tõdeda, et praegusel äreval ajal, mil majandus on suure surve all, pole vähenenud inimeste soov panustada rahaliselt heategevusse, kuigi võiks praeguses majandussituatsioonis seda eeldada.“
Arenguruumi on aga annetuste kogumise lihtsamaks muutmisel. Annetamisele on kutsutud kampaaniate kui ka üritustel ning avalikus ruumis otsekontaktide kaudu, mis muudab annetamise võimaluse inimesele nähtavaks. Sel aastal on piirangute tõttu kogumiskampaaniate läbiviimine raskendatud. „Kuigi abivajajaid võib sel aastal ka koroonaviirusest tingitud majanduslike raskuste tõttu olla enam, ei ole annetamisega seotud käitumises muutusi toimunud, sarnaselt eelmisele aastale plaanib vaid 4 vaid inimestest sel aastal annetada, kuigi ei ole seda varem teinud,“ lisas Preegel.
Jõulueelsel perioodil valitseb elanike seas valdavalt rahulik meeleolu – 44 protsenti vastajaist tunneb end selles pühade-eelses saginas rahulikult. 12 protsendile vastajaist tekitavad jõulud ootusärevust ning sama palju vastajaid tunneb jõulude peale mõeldes nostalgiat. Enim on ootusärevil ning rõõmsad nooremad, 15–24-aastased ning kõige rahulikumad 50-aastased ja vanemad.
Iga kümnes tajub jõuludele mõeldes stressitunnet ning 12 protsenti vastajaist paneb pühadeaeg muretsema, mis on eelmise aastaga võrreldes oluliselt kasvanud – aasta tagasi mõlgutas muremõtteid 3 protsenti vastajaist. Enim paneb jõulude peale mõtlemine muretsema vanemaealisi.
Kantar Emori jõulu-uuringus osales 1217 Eesti elanikku vanuses 15–84 eluaastat.
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.