Tänapäevases maailmas on endiselt inimesi, kes ei kasuta mitte ühtegi pangateenust. Levinum on siiski kombinatsioon, kus arvelduskontot omades on inimene küll panga klient, kuid pangakaarti ta ei kasuta või teeb seda väga harva.

Uuringufirma TNS Emor finantskäitumise uuringu projektijuht Kaidi Kandla sõnul on pangakaartide kasutamine eestlaste seas väga levinud. “Kui pankade klientideks on 95% elanikkonnast, siis pangakaarti kasutab nendest ligi 90%. See aga ei tähenda, et neil kaarti ei oleks – nad lihtsalt ei kasuta seda,” ütles Kandla. Tema sõnul on pangakaardi kasutamine vähem levinud eelkõige vanemate inimeste seas, sest nad on harjunud sularahaga arveldama.

Pangakaardi kasutamisega seotud võimalikku turvalisuseriski kommenteerides ütles Kandla, et seda inimesed eriti ei teadvusta. Selliseid inimesi, kes pangakaarti ei kasuta turvalisuse kaalutlustel, on Kandla sõnul vaid paar protsenti nendest, kes pangakaarti ei kasuta. “Pigem on see harjumuse küsimus. Lihtsam on mitte hakata õppima uusi trikke,” ütles Kandla.

Danske Bank Groupi tellitud uuring 2007. aastal näitas, et linnas elavatest inimestest ei kasuta panga teenuseid ainult 1% linnade elanikkonnast. Väljaspool linnasid on mittekasutamise protsent suurem. Sampo Panga kommunikatsioonidivisjoni direktori Ranno Pajuri sõnul ei ole see siiski märkimisväärne osa elanikkonnast. Täna on pankade uutest klientidest enamik just maalt või staatuselt pensionärid. Seega on ka pangateenuste mittekasutajate protsent langemas.

SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuht Mart Maasik on veendunud, et panga kasutamine võimaldab inimestel igapäevaelu mugavamalt elada. “Seda ka siis, kui jätame kõrvale võimalused turvaliselt oma sääste investeerida või finantseerimislahenduste kasutamise kaudu oma elukvaliteeti parandada,” lisab Maasik. Panga kliendiks olles ja ilma sularahata igapäevaarveldusi sooritades puudub näiteks vajadus külastada igakuiselt vee, telefoni, elektri ja teiste teenustepakkujate klienditeeninduspunkte arvete tasumiseks. Vaatamata sellele on elu ilma pangata võimalik. “Samas kindlasti ei ole selline eluviis lihtne. Pigem vastupidi,” lisab Pajuri.

Kaidi Kandla sõnul ei ole pangakaartide kasutajaskonda väga palju juurde tulemas. “Noored kasutavad pangakaarti nagunii. Seda, kas vanemad inimesed, kes pangakaarti veel ei kasuta, seda tegema hakkavad, on raske öelda,” märkis Kandla. Tema sõnul näitab aga iga-aastane tendents, et kui pangakaart juba olemas on, siis kasutatakse seda järjest tihedamini. Kui paar aastat tagasi võis kaardi kasutamisel olla takistuseks ka maksevõimaluste puudumine, siis nüüd on need barjäärid hüppeliselt kadunud.

2007. aasta lõpu seisuga olid Eesti kommertspangad väljastanud ligi 1,3 miljonit deebetkaarti ja 470 133 krediitkaarti.