Lätist alkoholi ostmise buum on möödas
22.03.2018
22.03.2018
Kantar Emori värske piiriüleste alkoholiostude seireuuring kinnitab, et Lätist alkoholi ostmise rekordid jäävad möödunud aasta detsembrisse– siis ostsid Eesti elanikud 23 protsenti alkoholist Lätist, tänavu märtsis aga 20 protsenti. Kasvanud pole ka alkoholi tarbimise sagedus.
Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles täna seireuuringu tulemusi tutvustades, et eelmise aasta lõpus oli Lätist alkoholi ostmise buum, tänavu on aga näha rahunemise märke. „Lätist ostetud alkoholi osakaal kõigist alkoholiostudest on stabiliseerunud 20 protsendi tasemel,“ ütles Voog. „Teisisõnu kulutatakse kogu alkoholile kuluvast rahast viiendik Lätis. Niisiis kinnitab meie viimane seireuuring, et Lätist alkoholi ostnud inimeste hulk on vähenenud.“ Mullu augustis osteti Lätist 15 protsenti alkoholist, aasta varem aga vaid 6 protsenti.
Uuringu kohaselt on vähenenud ka nende inimeste osatähtsus, kes kaaluvad Lätist alkoholi ostmist. Kui Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis oli detsembris selliseid 82 protsenti kõigist alkoholi ostjatest, siis märtsis 69 protsenti. Terves Eestis olid need näitajad vastavalt 65 ja 60 protsenti.
Lätist alkoholi ostmise vähenemisele viitavad teisedki arvud – kui detsembris ütles 41 protsenti kõigis uuringus osalejatest, et on ostnud 2017. aastal Lätist alkoholi, siis märtsis kinnitas veerand vastanutest, et on tänavu käinud lõunanaabri juures joogivarusid täiendamas – tõsi, suur osa käesolevast aastast on veel ees.
Lätist ostavad keskmisest sagedamini alkoholi mehed vanuses 35-49 aastat, kõrgema sissetulekuga tarbijad, rahvuselt eestlased ning eeskätt piiriäärsete piirkondade elanikud.
Kantar Emori eksperdi Katrin Männaste sõnul on 70 protsenti Eesti 18-74 aastastest elanikest ostnud tänavu alkoholi. Alkoholi ostu- ja ka tarbimissagedus aasta lõikes veidi varieerub, olles suveperioodil ja aasta lõpus keskmisest kõrgem.
Männaste sõnul on alkoholi ostmise sageduses näha viimase pooleteise aasta jooksul ka üldiselt pigem langevat trendi. „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on Lõuna-Eestis vähem iganädalasi alkoholiostjaid, mis viitabki Lätist alkoholi toomise kaasmõjule,“ ütles Männaste. „Suundumus on osta alkoholi harvem, aga see-eest korraga suuremaid koguseid. Ehkki ostmise sagedus on vähenenud, pole samal ajal toimunud muutusi tarbimise sageduses, see on jäänud samale tasemele.“
Kantar Emor teeb piiriüleste ostude seireuuringut kord kvartalis, uuringu esinduslik valim on alati 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat. Selle aasta esimene uuring oli 8.-14. märtsil, uuringus osales 1020 inimest.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.