TNS Emori läbiviidud finantskäitumise uuring annab alust tõdeda, et eelkõige on muutunud majandusoludes kasvanud inimeste ettevaatlikkus, mitte niivõrd aga reaalne toimetulek. Keskmised sissetulekud on tagasi 2007. aasta tasemel, enda sääste ei ole inimesed pidanud aga äraelamiseks kasutusele võtma, ja laenamine on asendunud raha kõrvalepanemisega.

Aastaga on ligi pooltel (48%) Eesti peredel sissetulekud langenud ja seeläbi ka majanduslik olukord mõneti halvem kui aasta tagasi, 45% peredes on jäänud majanduslik olukord muutumatuks ning 6% peredest on saanud nautida oma majandusliku olukorra paranemist. Majandussurutisest tulenevad sissetulekukärped on aga viinud inimeste rahakotist sisuliselt 2008. a palgatõusu, keskmine sissetulek ühe inimese kohta on jõudnud tagasi 2007. a tasemele – mida aga mäletame üldiselt kui sugugi mitte nii halba aega ja kui tarbimisbuumi tippu.

Suuremad kui muutused perede reaalses toimetulekus on aga muutused inimeste hoiakutes. TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri: “Ka need pered, kelle majanduslik olukord ei ole kannatanud, elavad siiski masu hirmus. Aasta jooksul oleme harjunud negatiivsete sõnumitega ja kohati võib jääda mulje, et töökoht on säilinud vaid vähestel, hea kui ots otsaga kokku tullakse, sisseoste tehakse vaid siis, kui tooteid pakutakse poole soodsamalt, ning kõigil ostujõulistel peredel on juba suured laenukohustused, millega kimpus ollakse. Pilguheit eestimaalaste rahakottidesse räägib aga muud.”

Majanduskeskkonna ebakindlus ja teadmatus oma tuleviku suhtes on võtnud peredelt julguse edasilükkamist kannatavad ostusoovid on ka ettevaatlikult tulevikku lükatud ning seeläbi jõuab kauplustesse raha vähem. Selgelt vähem kui aasta tagasi planeeritakse kulutada kestvuskaupade, auto või kinnisvara ostuks (2008. aastal plaanis vähemalt ühte neist kulutustest 29%, 2009. aastal 20% leibkondadest). Samas aga – kuhugi ei ole kadunud soovid teha lähema aasta jooksul kulutusi koduremondiks, reisidele või hobidele, enda tervisele, enda või laste koolituseks (2008. aastal plaanis vähemalt ühte neist kulutustest 70%, 2009. aastal 67% leibkondadest).

Oluline muutus on olnud aga selles, kuidas soovitakse oma ostusoove rahastada. Kui veel paar aastat tagasi planeeriti pisutki suuremate kulutuste tarbeks laenu võtta, siis nüüdseks on see asendunud plaaniga kasutada selleks pigem sääste. Aastaga ei ole sääste omavate perede hulk oluliselt kahanenud (2008. a 61%, 2009. a 57% peredest omab rahalisi sääste), samuti ei ole vähenenud ka kõrvalepandud raha summad. Sissetulekute langus ei ole seega sundinud peresid oma sääste äraelamiseks kasutusele võtma. Pigem on praegu küsimus selles, millal suudavad märgid majandusolukorra stabiliseerumisest avada taas vahepeal “igaks juhuks” suletud rahakotirauad.

TNS Emori iga-aastase Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu F-monitor raames intervjueeriti 2009. aasta augustis 1000 leibkonna esindajat vanuses 18-74 aastat.