Kui üldine ja laialt levinud arusaam on, et masu ei ole jätnud kellelegi oma mõju avaldamata, siis värsketele uuringutulemustele otsa vaadates on selge, et Eesti enam kui miljoni elaniku ja poole miljoni leibkonna hulka mahub kõike. Otseselt on majandussurutis mõjutanud poolte Eesti perede majanduslikku olukorda, enamasti läbi palgakärbete (28% peredest) või töö kaotuse tõttu (17% peredest), vähem sundpuhkuste jms tõttu (6% peredest).

“Tegelikult on üldine masu kõige vähem mõju avaldanud pensionäridele,” kommenteerib TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri. “Pensionäride sissetulekud on läbi aegade olnud kasinad ja eks väikeseks jäävad nad ka edaspidi, kuid oma harjumuspärast käitumist pole nad palju muutma pidanud. Nad on pea ainus elanikkonna rühm, keda ei ole aasta jooksul tabanud massiline sissetulekute langus ning kes ei ole pidanud varasemast enam asuma oma säästude kallale ja kes ei planeeri ka muutusi oma senises tarbimismustris.”

Palgakärped ja koondamised on puudutanud otseselt vaid 15% tänastest pensionäriperedest. Pigem on kevadine pensionitõus ja samal ajal üleüldine hinnalangus lubanud senisest pisut vabamalt oma igapäevast küll nappi, aga kindlat pere-eelarvet planeerida. Ka usk lähiaastal oma praeguse majandusliku olukorra püsimisse on seeläbi kindlam kui üheski teises elanikkonna rühmas ning ei ole aastaga ka nõrgenenud – analoogselt aastatagusega usuvad enam kui pooled ehk 54% pensionäriperedest oma majandusliku olukorra jäämist ka 12 kuu pärast praegusele tasemele.

Seevastu suurimad kaotajad on olnud lastega pered, eriti pigem madalama sissetulekutasemega lastega pered – tööpuudus ning palgakärped on tabanud 60% tänastest lastega peredest. 53% lastega peredest peavad täna toime tulema kuni 2000 krooniga ühe pereliikme kohta kuus, kusjuures pensionäride seas on selliseid peresid 16%. “Kuigi pere-eelarved on kokkuvõttes enamasti küll suuremad kui pensionäridel, siis kahanenud sissetulekud on just lastega peresid sundinud muutma oma harjumuspärast tarbimiskäitumist,” lisab Kristiina Omri. “Väljenduda võib see erinevalt – mõnes peres tähendab see toidulaual liha asemel sardelli ja second-hand-riiete ostmist, teises peres välisreisi asemel puhkust kodumaal ja mõne suurema ja mittepakilise ostu edasilükkamist – kuid uuring näitab kindlat tendentsi, et pered keskenduvad varasemast sagedamini oma toimetulekule – võimalikku laenuraha soovitakse varasemast enam kasutada just jooksvate kulutuste tarbeks.”

Võrreldes pensionäridega aitab aga lastega peresid nende optimistlikum hoiak. Raskusi julgetakse pidada ajutisteks – ligi kolmandik lastega peredest usub, et juba 12 kuu pärast on nende pere majanduslik toimetulek parem kui täna.

Augustis 2009 intervjueeriti TNS Emori iga-aastase Eesti leibkondade finants- käitumise uuringu F-monitor raames 1000 leibkonna esindajat vanuses 18-74 aastat.