Naiste hinnang oma positsioonile ühiskonnas on viimase kaheteistkümne aasta jooksul langenud, selgub Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Kantar Emori poolt läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust. Samas selgus ka, et mehed näevad naiste positsiooni ühiskonnas paremana kui kunagi varem. Üleüldise teadlikkuse kasvuga soolise võrdõiguslikkuse osas on naised tõenäolisemalt oma positsiooni suhtes muutunud kriitilisemaks ja märkavad rohkem ebavõrdset kohtlemist.

Tööelus kogevad naised meestest enam ebavõrdset kohtlemist töötasu ja töökoormusega seotud küsimustes. 50% naistest ja 19% meestest tunneb sageli, et nende peal on liiga suur osa kodutöödest. 83% elanikest nõustub sellega, et vägivaldse peretüli lõpetamiseks peaksid pealtnägijad või pealtkuulajad sekkuma. Toetus sellele on aja jooksul tugevnenud.

„Uuringust selgub, et kuigi liigume aeglaselt võrdõiguslikuma ühiskonna poole ja põhimõttena toetatakse naiste ja meeste võrdseid võimalusi, siis praktikas see kahjuks tihti ei peegeldu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Positiivse muutusena saab küll välja tuua elanike toetuse suurenemise ema ja isa võrdsemale vanemahüvitise kasutamisele. Kiiremate muutuste jaoks nii hoiakutes kui käitumises peame aga panustama sellesse, et iga Eesti elanik mõistaks sooliselt võrdsema ühiskonna kasulikkust nii endale kui kogu riigile üldiselt,“ lisas Riisalo.

Uuringu tulemusi tutvustanud Kantar Emori juhtekspert Jaanika Hämmal rääkis, et monitooringu kohaselt kogeb kõige enam ebavõrdset kohtlemist muust rahvusest naine, kuigi tema teadlikkus võrdõiguslikkusest on kasvamas ning hoiakud muutumas eesti naiste omadega sarnasemaks. Kõige konservatiivsemate vaadetega on muust rahvusest mehed. „Lisaks sellele, et sooliselt võrdõiguslikkusest on vaja rääkida, tuleb kasutada ka otseseid hoobasid inimeste käitumise mõjutamisel, rakendades Eesti konteksti sobivaid lahendusi. Näiteks uus vanemapuhkuse süsteem julgustab isasid varasemast enam laste kasvatamisest osa võtma ning sellest saadud kogemus mõjutab nii tema enda kui teda ümbritsevate hoiakuid,“ lisas Hämmal.

Stereotüübid kasvatuses ja hariduses

Üheks Eesti soolise ebavõrduse väljenduseks on meeste ja naiste jagunemine erinevatele erialadele ehk sooline segregatsioon, mida muuhulgas taastoodavad ka soolised stereotüübid kasvatuses ja hariduses. Monitooringu järgi peetakse poiste ja tüdrukute kasvatamisel jätkuvalt oluliseks erinevaid oskusi ja omadusi, kuid samas on universaalsete oskuste osakaal pisut aja jooksul suurenenud.

Vaid veidi üle poole elanikest leiab, et mehi võiks olla enam sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas, ning pooled, et naisi võiks olla enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel tehnikaaladel. Samas 63% Eesti elanikest arvasid, et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel ametikohtadel sama hästi hakkama kui mehed ja see osakaal on aja jooksul tõusnud.

Sooline võrdsus tööelus

Horisontaalse segregatsiooni kõrval on Eestis probleemiks ka vertikaalne segregatsioon ehk naiste vähesus juhtide tasandil. Kuigi jätkuvalt arvab 27% vastajatest, et mehed on paremad juhid kui naised (mehed leiavad seda sagedamini kui naised), siis on nii vastanute osakaal ajas vähenenud.

Aja jooksul on monitooringu järgi paranenud elanike suhtumine seksuaalvähemustesse, kuid võrreldes 2013. aastaga pole paranenud või on väga vähe paranenud suhtumine soovähemustesse. Elanike hinnang ühiskonna sallivusele soo- ja seksuaalvähemuste suhtes on kriitilisem kui nende hinnang isiklikule sallivusele, sh pole paranenud elanike tunnetus ühiskondlike hoiakute suhtes.

Avalikku arvamust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes on Eestis uuritud alates 2003. aastast.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti naiste ja meeste hoiakutest, kogemustest ja käitumisest erinevates soolise võrdõiguslikkuse aspektist olulistes valdkondades. Monitooringu tulemused on oluliseks ülevaateks soolise võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis ja elanikkonna hoiakute ja kogemuste muutumisest ajalises vaates.

Küsitluse viis läbi Kantar Emor ajavahemikus 16.12.2021–27.01.2022. Kokku vastas sellele 2147 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Uuringu tellis Sotsiaalministeerium ning selle läbiviimist rahastati Norra Toetused 2014–2021 projektist.

Vaata ka monitooringu esitlust ja lõpparuannet.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi pressiteade