Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Uuringust selgub, et aasta jooksul külastas Eesti muuseume üle poole (60%) elanikkonnast, raamatukogus käis pool (50%) kõigist Eesti inimestest, kes on vanemad kui 15 eluaastat. Üle kolmandiku neist soovib muuseume veelgi rohkem külastada ning rohkem kui viiendik käiks hea meelega rohkem raamatukogus. Kokku külastati 2017. aastal muuseume 3,5 miljonit korda ning see arv on varasemaga võrreldes taas suurenenud. Raamatukogust laenutuste arv on pisut langenud kooliraamatukogude arvelt, kuigi raamatukogudest tehti ühtekokku siiski 13,6 miljonit laenutust. Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada ning analüüsida muuseumide ja raamatukogude külastamise ja mittekülastamise põhjuseid.

„Mäluasutuste roll on koguda, hoida ja vahendada kultuuripärandit ning tagada selle pidev kasutamine. Nii püsib eesti kultuur elujõulisena. Seetõttu on eriti oluline, et meie raamatukogud ja muuseumid püsiksid atraktiivsed ning pakuksid laia valikut teenuseid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Eriti oluline on tagada ligipääsetavus, olgu selle võtmeks kohalik transport, piletihinna erisused, suurem teenuste paindlikkus või multifunktsionaalsete keskuste loomine. See eeldab omavalitsuste tasandil tihedat koostööd, et pakutavaid teenuseid veelgi paremini kohandada iga kogukonna vajadustele,“ lisas Saar.

Uuringust selgusid muuhulgas teenused, mida külastajad ja võimalikud külastajad soovivad, kuid mida muuseumid ja raamatukogud veel ei paku või pakuvad vähesel määral. See teadmine aitaks tõhusamalt kaasata praegu muuseumidest ja raamatukogudest kõrvale jäänud sihtgruppe. Samuti otsiti uuringuga võimalusi ettevõtete kaasamiseks, et koostöö oleks perspektiivikas ning vastastikku kasulik.

„Kaks sektorit saavad arengusuundi ja lahendusi otsida koostöös,“ kinnitas Kantar Emori uuringujuht Gerda Möller. „Huvi ja vajadus nii muuseumide kui ka raamatukogude teenuste järele on ühiskonnas suur, kuid mõlemad valdkonnad seisavad väljakutsete ees. Muuseumide puhul on selleks eri sihtrühmade senisest parem kaasamine ning neile suunatud teenuste arendamine ja teavitustöö. Raamatukogude puhul hakkab silma vajadus tegeleda kuvandiga, mis vajab kaasajastamist nii elanikkonnas laiemalt kui ka ettevõtete seas,“ ütles Möller. „Mõnevõrra üllatav on, et mõlemas valdkonnas osutusid väga aktuaalseks heaolu ja tervise teemad. Mõningaid samme on juba astutud, näiteks muusikainstrumentide ja spordivahendite laenutamine või tervise ja toitumise töötoad, kuid teenuste täpsem sisu vajab kindlasti edasist uurimistööd ja arutelu,“ lisas Möller.

Mõlemas valdkonnas tõusis olulise teemana välja ka muuseumide ja raamatukogude roll avaliku ruumi pakkujana ja kohtumispaigana.

„Uuring näitas elanikkonna huvi ja valmisolekut. Seega on nii muuseumidel kui ka raamatukogudel aeg sõnastada oma arengusuundumustes võimalik roll selles – kas olla ainult keskkonnapakkuja või ka aktiivne osaleja ja vajadusel eestkõneleja,“ märkis uuringuekspert Pille Runnel Eesti Rahva Muuseumist.

Nii muuseumide kui ka raamatukogude puhul joonistub vajakajäämisena välja e-teenuste kasutamine ja kasutatavus. Üle poole vastanutest ei osanud hinnata kodulehekülgede sisu ja informatiivsust. Võrreldes muuseumi ja raamatukogu traditsiooniliste teenustega on pigem vähe levinud erisuguste info- ja otsingusüsteemide kasutamine. Muuseumide ja raamatukogude üldise teavitustegevusega oli rahul 35% vastanutest.

„Võib oletada, et probleemiks on nii teenuste enda kvaliteet kui ka digitaalse kirjaoskuse areng üldiselt,” selgitas Pille Runnel. „Lisaks kesksetele andmebaasidele tuleks kriitiliselt üle vaadata ka institutsioonide kodulehed ja teised veebiressursid. Võib eeldada, et isegi nende nähtavus vajab parandamist,“ selgitas Runnel.

Muuseumikülastuse olulisim põhjus on uuringu järgi soov sisustada huvitavalt oma vaba aega; samuti nimetati õpingute ja hobidega seotud põhjusi. Üle kolmandiku elanikkonnast plaanib muuseumis käia senisest rohkem. Muuseumide mittekülastamise peamise põhjusena öeldi ajapuudust, tervislikke põhjuseid ning keerulist ligipääsu.

Raamatukogukülastuse olulisimaks põhjuseks on nauding lugemisest ning lugeja vajadustele vastav raamatukogu väljaannete valik. Neljandik külastajatest nimetas õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. Raamatukogude mittekülastamise kaks enam mainitud põhjust olid uuringus ajapuudus ning raamatute ja muude väljaannete ostmine. Raamatukogu külastamise potentsiaal võrreldes muuseumidega on pisut madalam – raamatukogukülastuste arvu plaanib suurendada veidi üle viiendiku vastanuist.

Ettevõtted nimetasid kasutatavate teenustena kõige rohkem muuseumi püsi- või ajutise näituse külastamist ning ruumide renti. Oluline osa on ka oma ettevõtte toote või teenuse müügil. Raamatukogudega kokku puutunud ettevõtted nimetasid kõige rohkem väljaannete ja esemete laenutamist või kohapeal kasutamist. Ka nimetati võimaliku koostööna mõne näituse, koolituse või muu sündmuse korraldamist.

Uuring viidi läbi Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike ning Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Küsitlustes osales 2000 vastajat, nii külastajaid kui ka mittekülastajaid. Ettevõtteid osales uuringus 200 – nii selliseid, kellel oli, aga ka neid, kellel koostöökogemus muuseumide ja raamatukogudega puudus.

Uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga ja teostas uuringufirma Kantar Emor. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.

Allikas: Kultuuriministeerium