Pensionireformi seire järgi plaanib umbes pool teise sambaga liitunutest selles raha kogumist jätkata
26.02.2020
26.02.2020
Kantar Emor alustas detsembris pensionireformi igakuise seirega, et jälgida Eesti inimeste arvamusi ja kavatsusi teise pensionisamba suhtes. Veebruari andmed ei erine aastalõpu seisust olulisel määral, 49 protsendil teise sambaga liitunutest on kindel kavatsus sellega jätkata.
Mõnevõrra on suurenenud teisest sambast loobujate arv – hetkeseisuga plaanib 21 protsenti teise sambaga liitunutest kogutud raha välja võtta. Need, kes plaanivad raha välja võtta, kasutaksid seda raha laenude tagasimakseteks, aga ka uute laenude sissemakseks ning koduga seotud kulutusteks, näiteks remondiks. Ootuspäraselt on raha välja võtta plaanijate seas suurem osakaal madalama sissetulekuga inimesi.
Kantar Emori käitumisteaduste juhteksperdi Heidi Reinsoni sõnul pole üldpilt paari viimase kuuga oluliselt muutunud. „Otsuse tegemise hetk on veel ka päris kaugel tulevikus. Suuremat muutust võib oodata seaduse lõpliku jõustumise ja tingimuste selgumise järel,“ selgitas Reinson. „Oluline on märkida ka seda, et lisaks sotsiaaldemograafilistele teguritele, nagu haridus, sissetulek jne, määravad inimese finantsotsuseid ka tema isiksuseomadused, maailmatunnetus ja otsuse hetkel domineeriv kontekst.“
Kantar Emori veebruarikuises pensionireformi seires kõnetasime 1082 Eesti elanikku vanuses 18–74 aastat. Pensionireformi seire toimub kord kuus.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.