Raadioauditooriumi ülevaade perioodist juuli–detsember 2020
20.01.2021
20.01.2021
Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel pühendasid Eesti elanikud perioodil juuli–detsember 2020 raadio ja muusika kuulamisele keskmiselt 4 tundi ja 11 minutit päevas.
Enim kulutati aega raadiojaamade kuulamisele – 2 tundi ja 24 minutit. Ajaliselt järgneva audioväljundina said kuulajate ajast endale internetipõhised muusikateenused, millele kulub keskmiselt 56 minutit päevas. Salvestatud muusikat kuulatakse 12 minutit ning raadiosaadete järelkuulamisele kulub keskmiselt 4 minutit päevas. 35 minutit jaotub ära erinevate raadiojaamade vahel surfamisele või tundmatule audiokanalile.
Võrreldes aasta varasema perioodiga on kogu raadio- ja muusikakuulamise aeg mõnevõrra kasvanud, olles aasta tagasi ajaliselt 4 tundi ja 3 minutit päevas. Raadiojaamade kuulamisele pühendatud aeg on jäänud samale tasemele, langedes vaid 1 minuti võrra. Ajaliselt on võitnud mõnevõrra internetipõhised muusikateenused ning väike kasv ajaliselt on toimunud ka raadiosaadete järelkuulamisel.
Eestlased kuulasid raadiojaamu keskmiselt 2 tundi ja 47 minutit ning muu rahvuse esindajad vastavalt 1 tund ja 36 minutit päevas.
Nr | Raadiojaam | Kuulajaid (arv) | Kuulajaid (%) |
1 | Vikerraadio | 124 | 12,1 |
2 | Raadio Elmar | 82 | 8,0 |
3 | Sky Plus | 79 | 7,7 |
4 | Star FM | 68 | 6,6 |
5 | Retro FM | 51 | 5,0 |
6 | Raadio Kuku | 48 | 4,7 |
7 | MyHits | 47 | 4,6 |
8 | Raadio 2 | 32 | 3,1 |
9 | Rock FM | 29 | 2,9 |
10 | Power Hit Radio | 20 | 2,0 |
Sihtrühm: 12–74aastased Eesti elanikud
Periood: 01.07.2020–31.12.2020
Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring
Nr | Raadiojaam | Kuulajaid (arv) | Kuulajaid (%) |
1 | Raadio 4 | 40 | 3,9 |
2 | Sky Raadio | 27 | 2,6 |
3 | Narodnoje Radio | 27 | 2,6 |
4 | Russkoje Radio | 21 | 2,0 |
5 | Jumor FM | 19 | 1,8 |
Sihtrühm: 12–74aastased Eesti elanikud
Periood: 01.07.2020–31.12.2020
Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.